Platon: dialoogid

Lavastuses kasutatakse vanakreeka keelest tõlgitud teoseid: Platoni „Pidusöök” ja „Sokratese apoloogia” (tõlkinud Merkelis Račkauskas), „Riik” (tõlkinud Jonas Dumčius) ja „Gorgias” (tõlkinud Tatjana Aleknienė), samuti katkendeid Xenophoni „Mälestusi Sokratesest” (tõlkinud Vanda Kazanskienė) ning Aristophanese „Konnadest” (tõlkinud Antanas Dambrauskas).

Noore lavastaja Motiejus Ivanauskase lavastus põhineb Platoni jäädvustatud mõtetel ja aruteludel tema õpetaja Sokratese ümber. Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia näitlejaeriala hiljuti lõpetanud Motiejus Ivanauskas ütleb: „Paljud asjaolud viitavad sellele, et elus on sageli tähtis „kuldne kesktee”. Teisisõnu tasakaal kahe vastandliku pooluse vahel. See kehtib nii psühholoogia ja poliitika kui ka uue lavastuse ülesehituse kohta. „Dialoogides” köidab tähelepanu see, et Sokratese õpetused näivad meid selgelt õhutavat püüdlema „igaveste väärtuste ja vooruste” poole – arendama tarkust, mõõdukust ja tahtejõudu –, kuid samal ajal tajume Vana-Kreeka „vaba” õhustikku ning Sokratese iroonilist suhtumist iseendasse, vestluskaaslastesse ja enda pakutud mõtisklustesse. See muudab meid tema suhtes kohe heatahtlikuks, sest Sokrates ei pea end kõiketeadjaks; ta toob lihtsalt teatud probleemid esile, kus need saavad kõigile selgeks.”

„Dialoogide” keskne tegelane Sokrates, keda kehastab Vytautas Anužis, ütleks oma kaasaegsetele otsekoheselt, mida ta neist ja nende tegudest arvab. Ta põhjendas oma seisukohti kindlate argumentidega ning jättis sageli vestluskaaslased nõutuks, kui need taipasid, et ei saa enam vastu vaielda. Motiejus Ivanauskas ütleb aga, et tal pole soovi luua moraliseerivat teost ega kasutada Sokratese tarkust tõe mõõdupuuna (millega Sokrates ise ilmselt ei nõustuks, sest ta on rohkem kui korra öelnud: „Ma tean, et ma ei tea midagi”). Tema meelest mõjub rohkem see, kui lasta episoodidel lihtsalt publiku seas „hõljuda”, jättes ruumi naerda, eriarvamusele jääda või ehk nõustuda.

„Dialoogide” vorm sobib teatrisse iseäranis hästi. Teadaolevalt esitas Sokrates inimestega vesteldes täpseid küsimusi, mis aitasid vestluskaaslasel selgelt näha, et ta räägib endale vastu, ja tunnistada, et ta eksib. Nende dialoogide veidi arhailine laad võib mõjuda eksootilisena, kuid annab võimaluse märgata – ja seejärel esile tuua – Sokratese vestluste koomilist külge.

Lavastust toetab: lavastus kuulub Leedu Vabariigi kultuuriministeeriumi programmi „Kultuuripass”.