See, mis on kirjutatud minu lihasse – 27. november

Lavastuses „See, mis on kirjutatud minu lihasse“ on laval inimene, kuid ta ei ole peategelane. Ta viibib Ruumis. Tavalises kortermajas. Inimene on Ruumi meelevallas ning Ruumil on oma tahe ja võime sündmuste kulgu dikteerida. Ruum nõuab oma elanikelt alistumist, pakkudes vastutasuks kodusoojust, turvatunnet, kuiva kohta ja katust pea kohal, kui halb ilm meid oma urgu ajab. Vastutasuks parandame katust, küürime põrandaid, vahetame tapeeti, parandame logisevat lauajalga, peseme pesu, klopime vaipu, anname veenäidud, puhastame trepikoda, värskendame tualetti, kütame pliiti ja lapime õliriidest laudlina. Vannitoa äravool on jälle umbes, küllap peaks hakkama süüa tegema, pliit on nii must, kohvi jaoks pole piima, pärast tuleb poest läbi astuda ja hommikuse leiva kõrvale vorsti ka osta. Kes seal jälle niimoodi akna all tuututab…

Marika Vaariku, Lauri Lesti ja Urmas Lü üsi lavastus vaatab maailmade vahele. See on ühtaegu teatrilavastus ja ruumiinstallatsioon, helimaastike kollaaž ning antropoloogiline vaatlus. Lavastuses kerkivad esile argised hetked ja eksistentsiaalsed pursked; fookuses on tegelikkus, võib-olla ka hüperreaalsus – kõik see, mis sünnib ja jääb igas Ruumis märkamata.

Autorid ja esitajad: Marika Vaarik, Lauri Lest, Urmas Lüüs

Esietendus 5. septembril 2026 Ekspeditsiooni stuudios Krulli majas.

Urmas Lüüs on oma kohapõhiste installatsiooniliste uurimuste kaudu liikunud üha kõikehõlmavamate ja totaalsete ruumide poole. Neid installatsioone võis sageli vaadelda kui lavateostest tardunud sekundit, mille inimesed ise oma kujutlusvõimega täidavad. Inimesi ümbritsevad esemed toimivad omapäraste vaimu katalüsaatoritena. Lauri Lesti loomingule on iseloomulik ruumilisus ning installatsioonides kasutab ta sageli argiseid esemeid, äratades need heli ja valguse abil ellu. Ka tema installatsioonides kogeb publik teost igast küljest, ruumiliselt.