Mis on kirjutatud mu lihasse – 26.11

Lavastuses „Mis on kirjutatud mu lihasse“ on laval inimene, kuid ta ei ole peategelane. Ta on Ruumis. Tavalises kortermajas. Inimene on Ruumi meelevallas ning Ruumil on oma tahe ja võime sündmuste kulgu dikteerida. Ruum nõuab oma elanikelt allumist, pakkudes vastutasuks kodusoojust, turvatunnet, kuiva kohta ja katust pea kohal, kui halb ilm meid oma kennelisse ajab. Vastutasuks parandame katust, küürime põrandaid, vahetame tapeeti, parandame logisevat lauajalga, peseme pesu, klopime vaipu, teatame veenäidud, küürime trepikoda, värskendame tualetti, kütame pliiti ja lapime vahariiet. Vannitoa äravool on jälle umbes, ilmselt tuleb hakata süüa tegema, pliit on nii must, kohvi jaoks pole piima, pärast tuleb poest läbi astuda ja hommikuse leiva kõrvale ka vorsti võtta. Kes seal jälle niimoodi akna all tuututab?.. Marika Vaariku, Lauri Lesti ja Urmas Lü üse lavastus vaatab maailmade vahele. See on ühtaegu teatrilavastus ja ruumiinstallatsioon, helimaastike kollaaž ja antropoloogiline vaatlus. Lavastuses kerkivad esile argised hetked ja eksistentsiaalsed puhangud; fookuses on reaalsus, võib-olla ka hüperreaalsus — kõik see, mis igas Ruumis sünnib ja jääb märkamata. Autorid ja esitajad: Marika Vaarik, Lauri Lest, Urmas Lüüs. Esietendus 5. septembril 2026 Ekspeditsiooni stuudios Krulli majas. Urmas Lüüs on oma installatsioonipõhistes kohauurimustes liikunud üha kõikehõlmavamate ja totaalsete ruumide poole. Neid installatsioone võis sageli vaadelda kui lavateostest külmutatud sekundit, mille inimene ise oma kujutlusvõimega täidab. Inimesi ümbritsevad esemed toimivad omamoodi vaimu katalüsaatoritena. Lauri Lesti tööde korduvaks tunnuseks on ruumilisus ning oma installatsioonides kasutab ta sageli koduseid esemeid, äratades need heli ja valguse abil ellu. Ka tema installatsioonides kogeb publik teost igast küljest, ruumiliselt.