Mary Stuart

Lavastaja Inese Mičule asetab Schilleri näidendi „Mary Stuart“ konfliktid tänapäeva ühiskonna ja ajastu konteksti, säilitades Rainise tõlke. „Minu jaoks räägib see lavastus võimust, soost, poliitilisest vastutusest, avalikust kuvandist ja sellest, kui juhuslik on tegelikult meie koht võimuhierarhias.“ Lavastaja soovib muuta Šotimaa kuninganna Mary Stuarti ja Elizabeth I vastasseisu kahe naise psühholoogiliseks ja poliitiliseks duelliks, mitte pelgalt ajalooliseks draamaks. Lavastuse üks keskseid küsimusi on, kas on võimalik öelda, kumb kahest kuningannast on vaba. Kas need kaks naist suudavad näha teineteises inimest, mitte üksnes poliitilist funktsiooni? Friedrich Schilleri tragöödias „Mary Stuart“ (1801) on konflikti ajalooliseks taustaks Inglismaa Elizabeth I (1533–1603) võimu kindlustumine 16. sajandi teisel poolel, mil ta koondas enda ümber toetajaid ja astus poliitiliste rivaalide vastu. Tragöödia algab pärast kohtuprotsessi, kui Mary Stuart (1542–1587) on juba surma mõistetud. Schiller toob näidendis kokku kaks rivaali ja sugulast. Ajalooliselt seda kohtumist ei toimunud. Mary Stuart lootis, et Elizabeth I vabastab ta siiski, kuid 1587. aastal hukati ta pea maharaiumise teel.