Türkiissinine koletis

Keistuolių teatrases — commedia dell’arte’i tõelises kodus Leedus — ärkab ellu järjekordne särava Itaalia näitekirjaniku Carlo Gozzi näidend, kiskudes publiku kaasa teatraalsesse maagia, metafooride, sümbolismi, muusika ja terava iroonia pidustusse. 16. sajandi Itaalias sündinud commedia dell’arte võlus peagi peaaegu kogu Euroopa ning selle mõju kestis sajandeid. Selle püsiva populaarsuse ja publiku poolehoiu saladus peitus maskides — tegelastes, kelle tundis hõlpsasti ära nii kõige väiksemas külas kui ka suurlinnas. Ikka ja jälle sattusid samad tegelased üha uutesse kirgede ja kohalike murede keeristesse, luues lummava segu muusikast, tantsust ja vaimukusest. Commedia dell’arte jõudis ka Leetu — tõtt-öelda küll mitu sajandit hiljem. Žanri meister ja, võib julgelt öelda, Carlo Gozzi kohalik vaste Leedus, lavastaja Aidas Giniotis tutvustab meie maa publikule juba viiendat commedia dell’arte’i näidendit! Žanri parimaid traditsioone järgides on C. Gozzi „Türkiissinine koletis“ elav, kirglik, maagiline ja lootusrikas tragikomöödia, mis sukeldub armastuse ja kättemaksu, pettuse ja imede keerisesse ning mille äratavad eredalt ellu improviseerivad näitlejad. Lugu leiab aset müstilises Nankingi linnas; see võiks toimuda ükskõik kus maailma paigas, ent mitte kusagil mujal päris samamoodi kui siin. Tegelastega juhtuvad sündmused on äratuntavad ja elutruud kõikjal maailmas, kuid samal ajal nii taltsutamatud ja maagilised, et igavusel pole saalis kohta. „Türkiissinine koletis“ ja selle maskides tegelased kutsuvad meid täna astuma eriti olulist sammu: vaatama, mis peitub sügaval sisimas. See on allegooriline lugu argipäevamaskidest, mis vangistavad meie ehedust ja enesetunnetust; üleskutse seista vastu kehalise ilu ja läikivate kaante peibutusele ning näha hoopis seda, mis saab nähtavaks siis, kui sulgeme silmad ja avame südame.