Lumekuninganna

Hans Christian Anderseni muinasjutt „Lumekuninganna“ on Taani jutuvestja üks tuntumaid teoseid ja sellest on saanud kogu maailmas lastekirjanduse klassika. Lugu Gerda teekonnast oma venna Kay otsinguil on lavastatud paljudes teatrites ja sellest on tehtud ekraniseeringuid. Kuigi H. C. Anderseni „Lumekuninganna“ lavastati Vilniaus teatras „Lėlė“ teatris 1993. aastal (lavastaja ja kunstnik Vitalijus Mazūras), innustasid lavastuse loojate algsed ideed teose juurde tagasi pöörduma. Lavastaja Nijolė Indriūnaitė sõnul kätkeb Anderseni muinasjutt küsimusi, mis on olulised igale noore publiku põlvkonnale: Mis on suhete alus? Kuidas mõista Elu ja Surma kohtumist? Kust leida lootust, mida on vaja uue suhtluskvaliteedi loomiseks? Need küsimused kerkivad esile muinasjutu peategelaste, õe Gerda ja venna Kay loos, kui lapsed kaotavad oskuse teineteist siiralt kuulata ning muutuvad lähedaste kahtluste ja valu suhtes tähelepanematuks. Gerda teekond Lapimaale, Lumekuninganna maale, et leida vend ja tuua ta koju, on Nijolė Indriūnaitė sõnul „teekond usu ja armastuse hoidmiseks lapse sisemaailmas“. „Sõnas „usk“ näeme kodeeritud viidet konkreetsele tegevusele, mille kaudu saab taastada vaimse rahu: „usk—minek“ – tegevus, mis kannustab Gerdat edasi ega lase tal lootust kaotada,“ mõtiskleb N. Indriūnaitė ja märgib, et lavastus annab varjuteatrile ja visuaalse teatri vormidele märkimisväärselt loomingulist ruumi, luues assotsiatiivse ja avatud tähendusvälja. Näitlejad kasutavad varjuteatri võtteid; tarvitusel on eri suuruses ekraanid ja projektsioonid ning erisuguse kuju ja tehnikaga nukud (paberist siluetid ja tahutud tekstuursete varjudega nukud), maskid ja paberkunsti objektid. Lavakujunduses rakendatakse filmikunstile omaseid põhimõtteid, sealhulgas eri sügavustel paiknevate piltide ja kaadrite montaaži ning liikuvate objektide väljendusrikast dünaamikat. „Soovime, et meie noor publik sukelduks omanäolisse visuaalsesse maailma, mis on täis unenägude ja nägemuste pilte ning rullub lahti nagu mälestus,“ ütleb lavastuse kunstnik Aušra Bagočiūnaitė Paukštienė.