KUSMIS Kõik sündmused

Part, surm ja tulp

Millal
Pühapäev 08.11.2026 · 12:00Kohalik aeg (Europe/Vilnius)
Kus
Vilniaus teatras „Lėlė“, Mažoji salė, Arklių g. 5, 01305 Vilnius
Korraldaja
Vilniaus teatras „Lėlė“
Piletid ja info
Vilniaus teatras „Lėlė“, Mažoji salė, Arklių g. 5, 01305 VilniusAva KUSMIS-e kaardil

Surm on alati lähedal, igaks juhuks. Aga tema ei too õnnetusi – seda teeb elu... Ja muuseas toob elu ka head: sõpruse, vestlused, mängud ja nendega kaasneva soojuse. See võib tunduda veidi kummaline, kuid surma tundma õppides õpime tundma ka elu ja vastupidi. Seepärast on sellistest asjadest rääkimine palju parem valik kui nende eest peitumine või kuhugi tundmatusse pagemine. Nukuteatrietendus „Part, surm ja tulp“ püüab näidata niisuguste vestluste olulisust ning tutvustada lastele elu lõppu kui looduse ringkäigu loomulikku osa ja elu vajalikku vastukaalu.

2007. aastal ilmunud raamatu „Part, surm ja tulp“ autor on tunnustatud saksa kirjanik ja illustraator Wolf Erlbruch. 2006. aastal pälvis ta Hans Christian Anderseni medali ning 2016. aastal võitis ta kõige mainekama rahvusvahelise lastekirjanduse auhinna, Astrid Lindgreni mälestusauhinna. „Parti, surma ja tulpi“ on tõlgitud enam kui 20 keelde ning 2018. aastal sai see tänu tõlkija Rūta Jonynaitėle kättesaadavaks ka Leedu lugejatele.

Prantsusmaal ja Leedus töötav nukunäitleja Jūratė Trimakaitė on „Lėlė“ publikule juba tuttav 2017. aasta lavastusest „Suund“, mis toodi täiskasvanutele ja noortele välja suures saalis ning esitati Kuldse Lavakrossi kandidaadiks. Sama meeskond, mille lavastaja „Suuna“ jaoks kokku kutsus, loob ka seda uut lavastust: lavakunstnik Cerice Guyon (Prantsusmaa), helilooja Thomas Demay (Prantsusmaa) ning „Lėlė“ näitlejad Sigita Mikalauskaitė, Lijana Muštašvili, Asta Stankūnaitė ja Deivis Sarapinas. Nendega liituvad näitlejad Erika Gaidauskaitė ja Elvyra Piškinaitė ning valguskunstnik Felix Battailon (Prantsusmaa).

Lavastuse lavastaja ja nukunäitleja Jūratė Trimakaitė ütleb: „Surmast rääkides räägime tavaliselt elust ja selle väärtusest. Seetõttu soovisin seda lavastust luues näidata surma kui looduse loomulikku protsessi, selle ringkäigu osa ja elu jaoks vajalikku muutust. Kui me ise kõike keeruliseks ei ajaks, tuleksime teatud asjadega palju kergemini toime ja meil oleks palju vähem foobiaid... Erlbruchi raamatu juures meeldib mulle kõige rohkem see, et see ei anna vastuseid: sel teemal rääkides saamegi vaid mõtiskleda ja arutleda.“

Vaata algallikat

Info pärineb algallikast. Muudatusi kontrolli korraldajalt.