Sündimata kangelased

Voicekas on sõdur, kes naaseb sõjast murtud vaimuga. Teda ümbritsevad inimesed, kes ei vaja midagi ja keda keegi ei vaja – igaüks neist on iseendast sisse võetud. Selles maailmas võib igaühest saada peategelane ning igaüks on määratud kohtuma oma varjuga – selle osaga iseendast, mida ta kardab näha. Selline on kangelase teekond: kutse, rännak, katsumused, laskumine surnute allilma, et kohtuda Hadese endaga. Ainult seal saad oma varjuga silmitsi seista – selle vastu võtta ja inimeseks jääda või selle eest põgeneda ning pimedusse neeldununa kaduda. Selline on apokalüptiline karneval, milles me elame.

See lavastus ühendab laval julgelt eri žanre, komöödiast groteski ja draamani. See on uurimus inimloomusest kõigis selle tahkudes, nii pimedas kui ka valgusküllases. See on lugu lootusest, mis sünnib kõige pimedamas paigas.

Georg Büchneri „Woyzeck” on üks olulisemaid ja sagedamini lavastatavaid saksa näidendeid. Autori kirjutamisstiil on kare, siiras ja lihvimata – nagu elu tema ümber. Ta oli üks esimesi autoreid, kes kujutas inimkonda ilustamata ja ilustamata, mõistes, et eri taustaga inimesed ei suuda üksteist kuulda. Kuigi näidendi lõpetamata olek on tekitanud palju erinevaid tõlgendusi, püüavad lavastaja Mykola Mishyn ja loovmeeskond vahendada näitekirjaniku nägemust võimalikult täpselt. Pärast uurimistööd töötasid kunstnikud läbi kõik autori neli käsikirja ning lõid uue näidendi, mis säilitab originaalteksti eesmärgi ja vaimu. Projekti rahastab Leedu Vabariigi kultuuriministeerium.