Naubertas Jasinskas: Kuradi pruut

„Kuradi pruut“ on muusikaline draama igavikust ja ükskõiksusest. Lavastus on inspireeritud Arūnas Žebriūnase ja Vyacheslav Ganelini muusikalisest filmist, näitleja Vaiva Mainelytė eluloost, John Cassavetese intiimsest filmikeelest ning Kazys Boruta jutustusest „Baltaragise veski“. See jutustab sellest, kuidas kollektiivsed müüdid meie identiteeti mõjutavad.

Lavastuse dramaturg ja lavastaja Naubertas Jasinskas ütleb: „Loome „Kuradi pruudist“ täiesti uue tõlgenduse – see ei ole Boruta teose uus lavastus ega filmi uusversioon noorte näitlejatega. Lavastus küsib, kas taasloomine väljendab armastust mineviku vastu või võimetust luua ja elada olevikus. Teos on tänapäeval oluline, sest elame taasloomistest kinnisideeks saanud kultuuris, mis soodustab ohtlikku suhet mäluga. Soov taastada, ümber teha ja tagasi pöörduda muutub turvatsooniks, kus saame vältida tegelikke küsimusi oleviku kohta.“

Lavastuses põimuvad muinasjutt ja tegelikkus. Jurga, Girdvainise, Baltaragise, Uršulė ja Pinčiukase vana lugu on toodud tänapäeva muusikatööstuse, proovide ja kontsertide maailma. Tegelased on siin ühtaegu müütilised arhetüübid ja tänapäeva inimeste peegeldused. Lugu on jutustatud noore Jurga vaatepunktist. Maailm, mille ta kunagi vallutada igatses, jääb tühjaks ning naudingud ei suuda seda enam täita. Tema isa, muusikaärimees Baltaragis, püüab kontrolli säilitada; armastatu Girdvainis seisab moraalsel teelahkmel; Uršulė on korduvate katsete ja läbikukkumiste kuju, kelle täitumata elu saab Jurgale hoiatuseks. Tegevusse astub ka produtsent (Pinčiukas), kes tuletab meelde, et kuulsusel ja edul on alati oma hind. Kuratliku kavaluse vastukaaluks ilmuvad teoses läbivalt Ingel ja Vaiva Mainelytė; nende dialoogidest kujuneb mõtisklus inimelust, selle tähendusest ning hea ja kurja tasakaalust.

Erinevatest allikatest inspireeritud „Kuradi pruut“ koosneb kahest osast. Esimeses sukeldub publik legendaarse filmi „Kuradi pruut“ mälestustesse. Sellest saab nii lavastatud taasloomine kui ka vananeva näitlejanna sisemine mälestus, igatsus ja unistus. Mõtisklused ükskõiksuse üle viivad teise osani: kontserdini, kus näeme kultuurimüüdi lubatud täitumise asemel selle kokkuvarisemist. Teine osa näitab, et kaua oodatud „nad elasid õnnelikult elu lõpuni“ ei saabunudki. See on tänapäevane mõtisklus aja võimu, mälu ja tegelikkuse lahknevuse ning valusa vajaduse üle vaadata müüti romantilise igatsuseta.

Lavastus on LNDT ja MMLABi teatrite koostööprojekt.

* Lavastust rahastavad Leedu Kultuurinõukogu, Vilniuse linnavalitsus ja Leedu Vabariigi Kultuuriministeerium.

Lavastuses kõlavad katkendid filmi „Kuradi pruut“ helisalvestiselt, esitavad: Jurga – Asta Chomentauskienė; Pinčiukas – Jonas Rupša; Girdvainis – Vytautas Kernagis; Baltaragis – Viktoras Malinauskas; Marcelė – Tatjana Čiumičeva; Uršulė – Birutė Dambrauskaitė; Anupras Visgirda; Raupys – Alfonsas Vaškevičius. Kaunase riiklik koor, dirigent Petras Bingelis.