Ingmar Bergman: Stseenid abielust

Ingmar Bergman: „Alles siis, kui tunneme teineteist, tunneme end elusana, isegi kui põhjustame teineteisele valu.”

„Mul on hea meel, et kõik lõppes enam-vähem inimväärselt. Selle oopuse kirjutamiseks kulus mul kolm kuud ja veel üks arvestatav lõik mu elust, et see kõik läbi elada. Kui kirjutasin neist kahest inimesest ja uurisin nende muresid, kiindusin neisse omal moel. Nad on üsna vastuolulised, vahel hirmutavalt lapsikud ja vahel piisavalt küpsed. Nad on siin öelnud palju rumalusi, aga ka midagi tarka. Nad on hirmunud, rahulolevad, isekad, rumalad, lahked, arukad, ennastohverdavad, pühendunud, vihased, õrnad, sentimentaalsed, väljakannatamatud ja armastusväärsed. Kõike seda korraga. Niisiis vaatame, kuidas kõik lahti rullus.”

„Nooruses kohutas mind surm. Nüüd mõistan, et elu on vaid valgus, mis ühel päeval kustub, ja selle pärast pole vaja kära teha.”

Fårö saar, 28. mai 1972.

Teost esitletakse kokkuleppel agentuuriga Josef Weinberger Limited (London), kes tegutseb Ingmar Bergmani fondi nimel.