Astrid Lindgren: Röövlitütar Ronja

Tõlkinud rootsi keelest Eugenija STRAVINSKIENĖ

Metsaga kaetud künkal, välgust lõhestatud lossis, elab Ronja, tüdruk, kes sündis röövlipealiku Mattise perre. Tema päevad mööduvad röövlitega mängides ja vanemate hellituste keskel, samal ajal kui lossimüüride taga ootab võlumets, mis on täis päkapikke, tiivulisi olendeid ja muid erakordseid olendeid. Mattis jälgib tütre kasvamist, lootes, et Ronja võtab ühel päeval üle tema röövlijõugu juhtimise.

Nende argielu, mis on tavaliselt täis röövimisi, kokkusaamisi ja laule, tabab justkui järjekordne välgunool, kui saabub uudis: Mattise surmavaenlane Borka on koos oma jõuguga asunud elama lossi teisele poolele. Röövlitega elab ka Borka poeg Birk. Esimest korda teda nähes tajub Ronja, et just sellist inimest on ta alati igatsenud ja oodanud – väikest inimest nagu ta ise. Kuigi algul võistlevad lapsed nagu nende isadki ja ajavad kangekaelselt oma jonni, saavad nad seiklusi jagades ja raskustele vastu astudes tasapisi sõpradeks. Nende salajane sõprus paneb proovile nii lapsed kui ka röövlijõugud ning viib lõpuks selleni, et nad põgenevad kodust metsa.

„Röövlitütar Ronja“ on üks tunnustatuima Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni (1907–2002) tuntumaid teoseid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 95 keelde. Astrid Lindgren pälvis kümneid auhindu, sealhulgas Hans Christian Anderseni medali, mis on lastekirjanikele ja -illustraatoritele antav kõrgeim rahvusvaheline tunnustus. Ta lõi sellised legendaarsed ja maailmakuulsad tegelased nagu Pipi Pikksukk, Karlsson ja Väikevend Lönnebergast.

„Ronja sündis sellest, et linnas elades tundsin väga puudust põldudest ja sügavast metsast. Kõik algas sellest, et kujutlesin mäge ja mäel röövlilossi, mis äkitselt kaheks lõhenes. „Mis inimesed seal elavad?“ mõtlesin ma. Ahaa, ühes röövliperes on tütar ja teises poeg. Nagu Romeo ja Julia. Algul nad tülitsevad ja narrivad teineteist, kuid tasapisi saavad sõpradeks…“ ütles autor kord.

„Ronja on tüdruk, kes julgeb valida oma tee. Kuigi ta sarnaneb väga oma isaga, ei saa ta leppida isa maailmavaatega ega jääda tema lossi; ta peab ise kogema, mida tähendab sõprus, armastamine ja kaotus. Kodust vabadusse põgenenud lapsed mitte ainult ei kasva metsas suureks, vaid näitavad täiskasvanutele ka seda, et ainus tee tugevuseni on õppida koos elama ja ühinema. Arvan, et Astrid Lindgreni teosesse kirjutatud õppetunnid on praegu uskumatult ajakohased ja olulised. Meie „Röövlitütar Ronja“ lavastus on muusikaline, vaimukas ja samal ajal sügav täiskasvanuks saamise lugu,“ ütleb lavastuse lavastaja ja dramaturgilise töötluse autor Eglė Švedkauskaitė.

Lavastuses kõlab laul, mida esitab muusikakooli „Ąžuoliukas“ 4. klassi poistekoor (kunstiline juht Vytautas Miškinis, koormeister Daiva Leipuvienė).

*** Alla 4-aastased lapsed piletit ei vaja, kuid auditooriumis neile istekohta ei ole; nad istuvad kaasas oleva täiskasvanu süles (palume ürituse toimumiskohas esitada lapse vanust tõendav dokument). ***

Astrid Lindgreni õigused