Arhiivipäev ja meie äsja renoveeritud ruumide avamine

Tähistame arhiivipäeva ja avame linnaarhiivi äsja renoveeritud ruumid.

Programm

Sakslased tulevad: natsi-Saksamaa sissetung Skånesse, 1933–1945
10.30–11.15

Tänapäeval teatakse endiselt vähe natsi-Saksamaa režiimi katsetest mõjutada tavakodanikke, arvamusliidreid ja organisatsioone Rootsi kohalikes kogukondades. Arhiivipäeval külastab Malmö linna kirjanik Johan Perwe, et rääkida oma viimasest raamatust „Främmande flagg“, mis käsitleb natsi-Saksamaa sissetungi ja propagandat Rootsis 1930. aastatel ning Teise maailmasõja ajal. Raamat kaardistab välismaal elavate saksa päritolu inimeste tegevust Rootsi kohalikes kogukondades. Ettevõtlikud Saksamaa kodanikud elasid üle kogu riigi paiknevates Saksa kolooniates, järgisid natsirežiimi reegleid ja määrusi ning levitasid meelsasti natsiideoloogiat sarnaselt mõtlevate kaasmaalaste ja rootslaste seas. Autor on kaardistanud Saksa natside tegevust Rootsi kohalikes kogukondades, kuid oma loengus keskendub ta eelkõige strateegiliselt tähtsale sadamalinnale Malmöle. Kes olid siin juhtivad sakslased? Millise tegevusega nad tegelesid? Millised olid nende kohalikud suhted?

Esinejast
Johan Perwe on kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane. Ta sündis 1964. aastal ning kasvas üles Norrköpingis ja Träslövsläges. Viimased 20 aastat on ta elanud Vaxholmis. Kirjanikuna huvitavad teda eriti Rootsi ja Saksamaa suhted, natsirühmituste tegevus, abistamistöö ja vastupanu 1930. aastatel ning Teise maailmasõja ajal, eelkõige üksikisikute tegevus. Muu hulgas on ta kirjutanud oma emapoolse vanaisa abistamis- ja vastupanutegevusest Saksamaal Teise maailmasõja ajal ning natsismist ja vastupanust Norrköpingis ja Linköpingis aastatel 1933–1945. Kirjutamise kõrvalt töötas ta aastaid Stockholmis Rootsi valitsusasutuse Forum för levande historia pressiesindaja ja teadlasena. Praegu vastutab ta seal raamatukogu eest.

Jalgrattajäljed arhiivis
11.45–12.30

Tänapäeval on jalgrattad ja jalgratturid igapäevase elukeskkonna ning liikumisharjumuste lahutamatu osa. Paljude jaoks on jalgratas viis tööle ja kooli, poodi ning vaba aja veetmise juurde jõudmiseks. Sageli on see ka treeningu ja puhkamise vahend. Jalgrattaga sõitmise oskust peetakse enesestmõistetavaks, kuigi kõigi jaoks see nii ei ole. Millist rolli on jalgratas aga läbi ajaloo mänginud ja millist tähendust sellele on omistatud? Arhiivides leidub lugusid ja mälestusi 150 aasta pikkusest jalgrattasõidu ajaloost. Nende hulgas on meenutusi rattasõidu õppimisest ja sellest loobumisest, esimesest jalgrattast ja jalgrattavargustest, aga ka jalgrattast kui transpordivahendist ning jalgrattaretkedest. Need arhiivilood annavad lähtekoha aruteluks jalgratta koha üle inimeste elus.

Ettekanne põhineb uurimisprojektil „Jalgratas ja vabadus: füüsiliste, ruumiliste ja kultuuriliste piiride ületamine“, mis keskendus jalgrattale kui kollektiivse ja individuaalse emantsipatsiooni ning ühiskondliku muutuse vahendile.

Esinejast
Charlotte Hagström on Lundi ülikooli etnoloogia dotsent ja arhiivinduse vanemlektor. H