See, mis on kirjutatud mu liha sisse – 21.11

Lavastuses „See, mis on kirjutatud mu liha sisse“ on laval inimene, kuid ta ei ole peategelane. Ta viibib Ruumis. Tavalises kortermajas. Inimene on Ruumi meelevallas ning Ruumil on oma tahe ja võime asjade kulgu dikteerida. Ruum nõuab oma elanikelt alistumist, pakkudes vastutasuks kodusoojust, turvatunnet, kuiva paika ja katust pea kohale, kui halb ilm meid oma urgu ajab. Vastutasuks parandame katust, küürime põrandaid, vahetame tapeeti, parandame logisevat lauajalga, peseme pesu, klopime vaipu, teatame veenäidud, koristame trepikoda, värskendame tualetti, kütame pliiti ja lapime laudlina. Vannitoa äravool on jälle umbes, ilmselt tuleb hakata süüa tegema, pliit on nii must, kohvi jaoks pole piima, hiljem tuleb poest läbi astuda ja hommikuse leiva jaoks vorsti tuua. Kes seal jälle praegu akna all signaalitab… Marika Vaariku, Lauri Lesti ja Urmas Lü üsi lavastus vaatab maailmade vahele. See on ühtaegu teatrilavastus ja ruumiinstallatsioon, helimaastike kollaaž ja antropoloogiline vaatlus. Lavastuses sünnivad argised hetked ja eksistentsiaalsed pursked; keskmes on tegelikkus, võib-olla ka hüperreaalsus – kõik see, mis sünnib ja jääb igas Ruumis märkamatuks. Autorid ja esitajad: Marika Vaarik, Lauri Lest, Urmas Lüüs. Esietendus 5. septembril 2026 Ekspeditsiooni stuudios Krulli majas. Urmas Lüüs on oma installatsioonipõhiste paigauuringutega liikunud üha hõlmavamate ja totaalsemate ruumide poole. Neid installatsioone võis sageli näha lavateostest tardunud sekundina, mille inimene ise oma kujutlusvõimega täidab. Inimesi ümbritsevad objektid toimivad eripäraste vaimu katalüsaatoritena. Lauri Lesti loomingut iseloomustab korduvalt ruumilisus ning installatsioonides kasutab ta sageli majapidamisesemeid, äratades need heli ja valguse abil ellu. Ka tema installatsioonides kogeb publik teost igast küljest, ruumiliselt.