Mary Stuart

Lavastaja Inese Mičule kujutab Schilleri näidendi „Mary Stuart“ konflikte Rainise tõlget säilitades ümber tänapäeva ühiskonna kontekstis. „Minu jaoks on see näidend võimust, soost, poliitilisest vastutusest, avalikust kuvandist ja sellest, kui juhuslik on tegelikult meie koht võimuhierarhias.“ Lavastaja soovib muuta Mary Stuarti, Šotimaa kuninganna, ja Elizabeth I vahelise konflikti kahe naise psühholoogiliseks ja poliitiliseks duelliks, mitte pelgalt ajalooliseks draamaks. Üks lavastuse keskseid küsimusi on, kas on võimalik öelda, kumb kahest kuningannast on vaba. Kas need kaks naist suudavad näha teineteises inimest, mitte üksnes poliitilist rolli? Friedrich Schilleri tragöödias „Mary Stuart“ (1801) on konflikti ajalooliseks taustaks Inglismaa kuninganna Elizabeth I (1533–1603) võimu kindlustamine 16. sajandi teisel poolel, mil ta koondas enda ümber toetajaid ja astus poliitiliste rivaalide vastu. Tragöödia algab pärast kohtuprotsessi, mil Mary Stuart (1542–1587) on surma mõistetud. Näidendis toob Schiller kokku kaks rivaali ja sugulast. Ajalooliselt seda kunagi ei juhtunud. Mary Stuart lootis, et Elizabeth I ta siiski vabastab, kuid 1587. aastal hukati ta pea maharaiumisega.