Mary Stuart

Lavastaja Inese Mičule toob Schilleri näidendi „Mary Stuart“ konfliktid tänapäeva maailma ja ühiskonda, säilitades seejuures Rainise tõlke. „Minu jaoks räägib see lavastus võimust, soost, poliitilisest vastutusest, avalikust kuvandist ning sellest, kui juhuslik on meie koht võimuhierarhias.“ Lavastaja soovib muuta Mary Stuarti, šotlaste kuninganna, ja Elizabeth I vahelise konflikti kahe naise psühholoogiliseks ja poliitiliseks duelliks, mitte pelgalt ajalooliseks draamaks. Üks lavastuse keskseid küsimusi on, kas on võimalik öelda, kumb kahest kuningannast on vaba. Kas need kaks naist suudavad näha teineteises inimest, mitte ainult poliitilist rolli?

Friedrich Schilleri tragöödias „Mary Stuart“ (1801) on konflikti ajalooliseks taustaks Inglismaa kuninganna Elizabeth I (1533–1603) võimu kindlustamine 16. sajandi teisel poolel, mil ta koondas enda ümber toetajaid ja asus poliitiliste rivaalide vastu. Tegevus algab pärast kohtuprotsessi, mil Mary Stuart (1542–1587) on juba surma mõistetud. Schiller toob näidendis kokku kaks rivaali ja sugulast. Ajalooliselt seda ei juhtunud. Mary Stuart lootis, et Elizabeth I laseb ta siiski vabaks, kuid 1587. aastal hukati ta pea maharaiumisega.