Klaipėda noorteteater: „Alice’iks olemine“ (lavastaja D. Girauldon)

Kui küsiksite suvaliselt möödujalt: „Mida te Lewis Carrollist teate?“, kuuleksite suure tõenäosusega vastuseks väikese tüdruku, alati hilineva Valge Küüliku ja fantastilise maailma. *Alice’i seiklused Imedemaal*, mille autor algselt pealkirjastas *Alice’i seiklused maa all*, on kaasahaarav ja ammendamatu teos. Seda on lavastatud paljudes žanrites, sealhulgas muusikalide, nüüdisaegsete ooperite, ballettide, filmide ja näidenditena. Nende töötluste taga peituvad müüt, autor ja lugu, mis ulatuvad kaugemale lapse unenäo loost. Oxfordi loogikaprofessor L. Carroll lõi maailma, kus põimuvad mõttetus ja lapsepõlv, ning püstitas küsimuse: mis jääb Lewisest Alice’i jaoks alles?

Klaipėda noorteteatri lavastuses *BEING ALICE*, mille lavastaja on prantslane Didier Girauldon, ei piirdu etendus klassikalise muinasjutu ümberjutustamisega. Eesmärk on uurida koos publikuga seda kahesust: dialoogi autori ja tema loomingu, tegelikkuse ja kujutlusvõime vahel. Lewis Carrolli loomingus lummab meid tema oskus peegeldada olemise unenäolisust, meenutades Shakespeare’i kuulsat fraasi „me oleme tehtud samast ainest kui unenäod“. Teos toob esile sõnade ja nende paljude tähenduste vahelise peene distantsi — tähenduste, mida sõnad võivad omandada või mille teised neile omistada võivad, justkui maski. See sõnade ja tähenduste mäng toob päevavalgele meie kõige intiimsemad tõed, mis võivad peegeldustena peeglis vahel olla julmad, kuid on alati suurejoonelised. See on sügav küsimus meie olemuse kohta: „olla või mitte olla“ teiste silmis.

*Alice’i seiklused Imedemaal*, *Läbi peegli*, *Snargi jaht*, katkendid autori kirjadest ning poeetilised, filosoofilised ja teatrialased tekstid — need on vaid mõned käsitletavad allikad. Iga näitleja kehastub jutustajaks, tegelaseks, lauljaks, muusikuks ja nukunäitlejaks, sukeldub loosse ning äratab selle ellu. Iga stseen, iga tegelane ja iga öeldud sõna avab ukse saladuste ja maagia maailma. Rõõmsas kaoses — liigutav kurioosumite kabinet.