Naubertas Jasinskas: Kuradi pruut

„Kuradi pruut“ on muusikaline draama igavikust ja ükskõiksusest. Lavastus, mis on inspireeritud Arūnas Žebriūnase ja Vyacheslav Ganelini muusikalisest filmist, näitleja Vaiva Mainelytė eluloost, John Cassavetese intiimsest filmikeelest ning Kazys Boruta jutustusest „Baltaragise veski“, räägib kollektiivsete müütide mõjust meie identiteedile.

Näitekirjanik ja lavastaja Naubertas Jasinskas: „Loome „Kuradi pruudist“ täiesti uue tõlgenduse – see ei ole Boruta teose uus lavastus ega filmi taaslavastus noorte näitlejatega. Lavastus küsib, kas taasloomine on armastus mineviku vastu või suutmatus luua ja elada olevikus. Teos on tänapäeval aktuaalne, sest elame rekonstruktsioonidest kinnisideestunud kultuuris ning kujundame seeläbi mäluga ohtlikku suhet. Soov taasluua, ümber teha ja tagasi pöörduda muutub turvatsooniks, kus saab vältida tegelikke küsimusi oleviku kohta.“

Lavastuses põimuvad muinasjutt ja tegelikkus tervikuks: vana lugu Jurgast, Girdvainisest, Baltaragisest, Uršulėst ja Pinčiukasest kantakse tänapäeva muusikatööstuse, proovide ja kontsertide maailma. Siin on tegelased ühtaegu müütilised arhetüübid ja kaasaegsete inimeste peegeldused. Lugu on üles ehitatud noore Jurga vaatenurgast. Maailm, mida ta kunagi vallutada tahtis, jääb tühjaks ning nauding ei täida seda enam. Tema isa, muusikaettevõtte omanik Baltaragis, püüab kontrolli säilitada; armastatu Girdvainis satub moraalse valiku ette; Uršulė aga kehastab lakkamatut püüdlemist ja läbikukkumist, mille täitumata unistused hoiatavad Jurgat. Tegevusse astub ka produtsent (Pinčiukas), tuletades meelde, et kuulsusel ja edul on alati hind. Vastukaaluks kuradi kavalusele ilmuvad teose jooksul Ingel ja Vaiva Mainelytė; nende dialoogidest kujuneb mõtisklus inimelu, selle tähenduse ning hea ja kurja tasakaalu üle.

Erinevatest allikatest inspireeritud „Kuradi pruut“ koosneb kahest osast. Esimeses sukeldub publik legendaarse filmi „Kuradi pruut“ mälestustesse – sellest saab nii lavastatud taasloomine kui ka vananeva näitlejanna sisemine mälestus, igatsus ja unistus. Mõtisklused ükskõiksuse üle viivad teise ossa – kontserdini, kus näeme kultuurimüüdi lubatud täitumise asemel selle kokkuvarisemist. Teine osa näitab, et kauaoodatud „ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni“ ei saabunudki. See on tänapäevane mõtisklus aja jõu, mälu ja tegelikkuse lahknevuse ning valusa vajaduse üle vaadata müüti ilma romantilise igatsuseta.

Lavastus on LNDT ja MMLABi teatrite kaasproduktsioon.

* Lavastust rahastavad Leedu Kultuurinõukogu, Vilniuse linnavalitsus ja Leedu Vabariigi Kultuuriministeerium.

Lavastuses kõlavad katkendid filmi „Kuradi pruut“ helisalvestiselt, esitavad: Jurga – Asta Chomentauskienė; Pinčiukas – Jonas Rupša; Girdvainis – Vytautas Kernagis; Baltaragis – Viktoras Malinauskas; Marcelė – Tatjana Čiumičeva; Uršulė – Birutė Dambrauskaitė; Anupras Visgirda; Raupys – Alfonsas Vaškevičius. Kaunase Riiklik Koor, dirigent Petras Bingel.