Marius Ivaškevičius: Väljasaatmine

◊ 2011. aasta Kuldne Lavakunstirist. Parim lavastaja – Oskaras Koršunovas ◊ 2011. aasta Kuldne Lavakunstirist. Parim kõrvalosatäitja – Marius Repšys ◊ 2011. aasta Kuldne Lavakunstirist. Parim naiskõrvalosatäitja – Elzė Gudavičiūtė ◊ 2011. aasta Kuldne Lavakunstirist. Parim lavastuskunstnik – Gintaras Makarevičius ◊ 2011. aasta Kuldne Lavakunstirist. Parim noor kunstnik – Ainis Storpirštis ◊ 2011. aasta Kuldne Lavakunstirist. Parim rahvusliku draama lavastus – „Väljasaatmine“

Oskaras Koršunovas: „Väljasaatmine“ puudutab väga aktuaalset teemat – väljarännet. Tõenäoliselt ei suuda me selle ulatust statistiliselt isegi mõista: inimesed saavad vaid oletada, kui paljud on lahkunud ja välja rännanud, kuid poliitilises sfääris seda olukorda ei analüüsita – rääkimata kultuuri- ja kunstivaldkonnast. Kunstis puudub meil peaaegu igasugune tõsine analüüs või läbimõeldud vaatenurk sellele, mis praegu toimub Leedu ja selle inimestega. Selle taga pole ainult rahvuse ja riigi huvid, vaid ka inimeste purunenud elud ja terved odüsseiad – kas nad tulevad tagasi või mitte… Nad lahkuvad oma kodumaalt, kodust ja perede juurest. Väljaränne võib võtta mitmeid vorme. Tänapäeval on see teistsugune, kuid oli aeg, mil inimesed läksid välismaale üheotsapiletiga, oskamata keelt ja ilma millegita, sageli petetuna… Just sellist olukorda näeme „Väljasaatmises“. Mis on väljaränne? Mis peitub selle sõna taga? Selle taga peitub palju, üks tähtsamaid asju on identiteedi kaotus. Või ehk selle leidmine teises riigis? On ju inimese identiteedi küsimus tänapäeval üks kõige aktuaalsemaid. „Väljasaatmine“ pakub sellele küsimusele hulgaliselt võimalikke vastuseid ja lahendusi. Sisuliselt on väljaränne horisontaalne vaimne teekond „õnne poole“, mis muutub sageli vertikaalseks allakäiguks viletsuse suunas.“