Astrid Lindgren: Ronja, röövlitütar

Rootsi keelest tõlkinud Eugenija STRAVINSKIENĖ

Metsasel künkal, välgust pooleks lõhestatud lossis, elab Ronja, röövlipealiku Mattise perre sündinud tüdruk. Tema päevad mööduvad röövlitega mängides ja vanemate hellituste keskel, samal ajal kui lossimüüride taga ootab võimalus avastada võlumetsa, mis on täis päkapikke, lendavaid olendeid ja muid erakordseid olevusi. Mattis jälgib, kuidas tütar kasvab, lootes, et Ronja võtab ühel päeval üle tema röövlibande juhtimise.

Nende igapäevaelu, mis on täis röövimisi, koosviibimisi ja laule, lõikab nagu järjekordne välgunool läbi uudis, et Mattise surmavaenlane Borka on oma kambaga lossi teisele poole elama asunud. Ka Borka poeg Birk elab koos röövlitega. Kui Ronja teda esimest korda näeb, tunneb ta, et just sellist inimest on ta alati igatsenud ja oodanud: väikest inimest nagu ta ise. Algul võistlevad lapsed nagu nende isadki ja jäävad kangekaelselt oma seisukoha juurde, kuid ühiseid seiklusi ja katsumusi läbi elades saavad neist tasapisi sõbrad. Nende salajane sõprus paneb proovile nii lapsed kui ka röövlijõugud ning viib lõpuks selleni, et lapsed jooksevad kodust metsa.

„Ronja, röövlitütar” on üks tuntumaid teoseid, mille autor on Astrid Lindgren (1907–2002), tunnustatud rootsi lastekirjanik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 95 keelde. Astrid Lindgren sai kümneid auhindu, sealhulgas Hans Christian Anderseni medali, kõrgeima rahvusvahelise auhinna, mida antakse lastekirjanikele ja lasteraamatute illustraatoritele. Ta lõi kogu maailmas tuntud legendaarseid tegelasi, nagu Pipi Pikksukk, Karlsson ja Väikevend Lönnebergast.

„Ronja sündis sellest, et linnas elades igatsesin väga avarate väljade ja sügava metsa järele. Kõik algas sellest, kui hakkasin kujutlema mäge ja sellel röövlilossi, mis äkitselt pooleks lõhenes. „Millised inimesed seal elavad?” mõtlesin ma. Ahhaa, ühes röövliperes on tütar ja teises poeg. Nagu Romeo ja Julia. Algul nad tülitsevad ja narrivad teineteist, kuid tasapisi saavad sõpradeks…,” ütles autor kord.

„Ronja on tüdruk, kes julgeb valida oma tee. Ja kuigi ta sarnaneb väga oma isaga, ei saa ta leppida isa maailmavaatega ega jääda tema lossi; ta peab ise kogema, mida tähendab sõprus, armastamine ja kaotus. Kodust vabadusse põgenenud lapsed ei kasva üksnes metsas suureks, vaid näitavad täiskasvanutele ka seda, et ainus tee tugevuseni on õppida koos elama ja ühinema. Minu arvates on Astrid Lindgreni teosesse kirjutatud õppetunnid tänapäeval uskumatult asjakohased ja olulised. Meie „Ronja, röövlitütar” on muusikaline, vaimukas ja samal ajal sügavamõtteline täiskasvanuks saamise lugu,” ütleb lavastuse režissöör ja lavaseade autor Eglė Švedkauskaitė.

Etenduses kõlab laul, mida esitab Ąžuoliukase muusikakooli 4. klassi poistekoor (kunstiline juht Vytautas Miškinis, koormeister Daiva Leipuvienė).

*** Alla 4-aastased lapsed piletit ei vaja, kuid neile ei ole saalis istekohta ette nähtud; nad istuvad kaasas oleva täiskasvanu süles. (Palume esitada toimumiskohas lapse vanust tõendav dokument.) ***

Astrid Lindgreni õigused