VocalEspoo: BERIO101: Berio ja heli

Esitajad:
Linda Suolahti, viiul ja kontsertmeister
Mari Palo, sopran
Ensemble Musequal:
Annariina Jokela, vioola
Kati Raitinen, tšello
Aida Salakka, kontrabass
Marianne Sihvonen, flööt
Helmi Malmgren, klarnet
Jan Salminen, oboe
Katri Tikka, harf
Valtteri Saarola, trompet
Tuija-Maija Nurminen, löökpillid
Petteri Kippo, löökpillid
Kirill Kozlovski, klavessiin ja klaver
Mis ühendab Kaija Saariahot, benediktiini nunna, Aserbaidžaani armastuslaulu, Bachi sooloviiulisüite, Martin Luther Kingi ja The Beatlesi? Kes muu kui Luciano Berio! 1960. aastate range modernismi ringkondades võinuks Schuberti, Monteverdi, Purcelli ja The Beatlesi uurimist pidada ennekuulmatuks, kuid just see avar haare teeb Berio ja tema kõla lõputult paeluvaks.
Kontserdi esimene noot on orkestri häälestusnoot, keskmine la (A4), mida mängitakse aga fortississimo’s, massiivse, graniidilaadse kõlaga. See näib end vaevaliselt esile võitlevat, katsetades enda ümber eri helikõrgusi, kuni leiab endale paari sellest kõrgemal asuvas si-noodis. Kogu teose vältel astub see noodiga võitlusse või pendelliikumisse, justkui otsides midagi. Nii algab Berio „Sequenza VIII” sooloviiulile.
Siit algab tõeline teekond läbi teadvuse voolu. Üllatavaid pöördeid jagub: hüppame 16. sajandi Itaaliast The Beatlesi muusikani ning sealt edasi Kaija Saariaho müstilistesse, abstraktsetesse atmosfääridesse, mis kirjeldavad pilvede struktuuri. Berio elufilosoofia järgi kommenteerivad minevik, olevik ja tulevik pidevalt üksteist – kokkupõrkeid ei tasu karta, vaid nende üle rõõmu tunda!
Kontserdi „Berio ja heli” teosed tasakaalustavad tragöödiat, huumorit, südantlõhestavat ilu, kummalisi pöördeid ja rikkalikke tämbreid – kõik need tunded on täiuslikus kooskõlas. Luba naerda, luba liigutatud olla, luba mitte heaks kiita, luba pidada seda kummaliseks.
Koostöös: Kokonainen ry ja VocalEspoo
Kestus: umbes 2 tundi, vaheajaga.