Baar Amsterdam - 30.11

Jacques Breli muusikaga lavastus — Maailmakaardile jääb alles vaid mõni üksik paik. Püsivad paigad, kus inimesed kohtuvad, kohtuvad taas ja leiavad end uuesti. Parem on, kui neis paikades voolab vein, voolab muusika ja voolavad hellad sõnad — sõnad, mis puudutavad hinge läbitungiva jõuga. „Baar Amsterdam“ on paik ja hetk, kus Jacques Breli kirkates toonides maailm põimub küsimusega kõigest sellest, mida inimene peab kogema ja läbi tegema, et sünniks ilu, mida me omaks võtame. Valgusring. Mikrofon. Kirvekujulise näoga suur kuju. „Ära jäta mind,“ laulab ta, süda avali ja pingutusest higist nõretav nägu. Jacques Brel seadis endale eesmärgiks ja keskendus lugude jutustamisele, mille tuum rajanes alati emotsioonidel. Brel tegi endast oma loomingu vahetu sõnumitooja, jõudes inimesteni sõnade ja laulu kaudu. Ta lasi oma hingel resoneerida kõige sellega, mida ta teadis ja oli tundnud. Ka selle lavastuse eesmärk on sama — viia publik rännakule inimhinge kõige kaugematesse soppidesse, puudutada nurki, millest me oleme kokku õmmeldud. Kuid küsida ka: kas selline kokkusidumine eksisteeriks üldse ilma ühe kunstniku, ühe inimese avanemise ning välise ja sisemise põlemiseta? Lavastus liigub kergest, ülevast ja meeleliselt liigutavast sügavasse ja isegi rahutukstegevasse ega pelga esitada ka ebamugavaid küsimusi — milline pahupool on vältimatu ja milline õigustus õigustamatu? Lavastuse tegevuspaigaks on salongilik kohtumispaik. Breli laulude vorm ise on suursuguselt teatraalne. Peamine on, et „Baar Amsterdamis“ voolaks vein. Laval: Jarmo Reha, Jaak Lutsoja (akordion) ja Aili Nael. Autor ja lavastaja: Jarmo Reha. Kunstnikud: Ulvi Tiit ja Allan Appelberg. Dramaturgiline abi: Laur Kaunissaare. Laulusõnade tõlkija: Indrek Koff. Helikujundaja: Lauri Kaldoja. Valguskunstnik: Sasha Mirson. Esietendus 13. detsembril 2025 Ekspeditsiooni stuudios Krulli hoones.