Puzurid – pilliroost, rukki- või nisukõrtest, munakoortest, hanesulgedest või puulaastudest valmistatud eri kujuga ehted – on olnud tuntud Lätis ning kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas juba ammustest aegadest. Nende algne tähendus pärineb kristluse-eelsetest kultuuritraditsioonidest. Puzurid kuuluvad ka Läti vanimate talvise pööripäeva kaunistuste hulka ning sümboliseerivad rõõmu valguse ja päikese peatse naasmise üle. Puzurid aitasid inimestel pimedat aega üle elada, kuid lihavõtete või suvise pööripäeva ajal põletati need ära, et neutraliseerida neisse kogunenud negatiivne energia. Igal aastal valmistati uued puzurid. Neid tehti ka paljudeks muudeks tähtpäevadeks.
Puzurite meistriklassid toimuvad 14. novembril kell 11.00–15.00 Aspazijas mājas aadressil Z. Meierovica pr. 18/20.
PUZURI–ĶISTSI VALMISTAMISE MEISTRIKLASS
Ķists on üks traditsioonilisi piduliku interjöörikaunistuse vorme. Nagu teisedki puzurid, riputatakse ķists lakke, et see saaks vabalt pöörelda. Seda valmistati õlgedest; kaeraõlgedest tehtud ķistse peeti eriti kauniks ja kuldseks. Ķistse kaunistatakse väikeste erksavärviliste lõngajuppide või kangatükkidega. Tänapäeval kasutatakse kõige sagedamini värvilist lõnga. Ineta Sproģe meistriklassis saab osaleja töötada ķistsi traditsioonilise materjali – õlgedega – ning õppida valmistama päikeseornamenti ķista.
PÕIMITUD PUZURITE VALMISTAMISE MEISTRIKLASS
Põimitud puzurid on üks rippuva vaniku liik. Pika vaniku valmistamiseks kasutatakse villase lõngaga lõime, tahvelpõimismasinat ja õlgi, millest tehakse spiraalseid õlepõimikuid. Need võib riputada lakke vertikaalselt või seada ruumikaunistusena horisontaalselt. Puzureid riputati nii toa nurkadesse kui ka keskele, et nende pöörlemine koondaks kogu negatiivse energia ja puhastaks ruumi energeetiliselt. Agnija Saprovska meistriklassis saavad osalejad õppida valmistama põimitud puzureid ja tegutseda meeskonnana.
Info pärineb algallikast. Muudatusi kontrolli korraldajalt.