Pop-up-näituse „Augusts Muižulis – Lāčplēsise ordeni kavaler” avamine

11. novembril kell 14.00 avab Jūrmalas muzejs läheneva Lāčplēsise päeva puhul pop-up-näituse „Augusts Muižulis – Lāčplēsise ordeni kavaler”. Pärast avamist peab ajaloolane Līga Strazda loengu „Augusts Muižulis – kaluripoeg, ohvitser, märter”, mis käsitleb selle Läti vabadussõja kangelase elu ja tema sidemeid Jūrmalaga. Augusts Muižulis sündis 16. juulil 1893 Lapmežciemsi külas „Tuteņi” talus. Ta kuulus põlvkonda, mille paiskas Esimese maailmasõja keeristesse. Ta teenis Läti kütipolkudes, võitles Lätis Saksa vägede vastu, osales lahingutes Tīreļpurvsi soos ning sai Ķekava lähedal haavata. Vaprate tegude eest pälvis ta mitu sõjalist autasu ja tõusis auastmetes. A. Muižulis liitus ka punaste Läti küttide üksusega, kuid deserteerus Lätti saabudes. Juunis 1919 liitus A. Muižulis Läti Ajutise Valitsuse relvajõudude 1. Valmiera jalaväerügemendiga. 1. septembril 1919 omistati talle alampolkovniku auaste teenete eest lahingutes Nõukogude Venemaa Punaarmee 15. armee vastu. Riia kaitsmise ajal paigutati tema üksus Riiga, et kaitsta Pārdaugavat. 9. oktoobril hõivas tema juhitud pataljon Raudse silla ümbruse ja võimaldas tugeva tule all Läti armee üksustel taganeda Riia vanalinna. A. Muižulis võitles Latgales kuni vabadussõja lõpuni ning töötas Läti iseseisvuse ajal kaitsevaldkonnas mitmel administratiivsel ametikohal. Tema abikaasa Bulduri Grīšļite suguvõsa sidus A. Muižulise tihedalt Jūrmalaga. 1930. aastate alguses avas Augusts Muižulis Bulduris mere ääres sooja mereveega ravivannide asutuse. Ta kandideeris kahel korral Riia Jūrmala linnavolikogu valimistel, kuid teda ei valitud. A. Muižulise elul oli traagiline lõpp. Nõukogude julgeolekutöötajad arreteerisid ta mõni päev enne Nõukogude vägede põgenemist. Ta lasti 29. juunil 1941 Riia keskvanglas ilma kohtuotsuseta maha. A. Muižulis on maetud Riiga I Meža kalmistu Valge Risti matmispaika. Juba viiendat aastat tutvustab Jūrmalas muzejs avalikkusele Lāčplēsise ordeni saajaid. Varasematel aastatel oli näituse peateemaks orden kui eriline ajalooline ese; tänavu keskendutakse kangelase eluloole. Kontseptsioon muutus, sest paljude kangelaste aumärgid pole tänapäevani säilinud. Teadaolevalt oli A. Muižulise orden nr 485 tema pereliikmete käes kuni 1980. aastateni, kuid hiljem võis see sattuda kollektsionääride kätte. Selle praegune asukoht pole teada. Jūrmalas muzejs palub inimestel, kellel on Jūrmalaga seotud Lāčplēsise ordeni kavaleride ordeneid, anda muuseumile vähemalt teada, et orden on olemas. Ordeni saajaid saab kindlaks teha individuaalse järjekorranumbri järgi; numbrite loend on aadressil http://lkok.com/.