Mary Stuart

Lavastaja Inese Mičule toob Schilleri näidendi „Mary Stuart“ konfliktid, säilitades Rainise tõlke, tänapäeva aja ja ühiskonna konteksti. „Minu jaoks on see näidend võimust, soost, poliitilisest vastutusest, avalikust kuvandist ja sellest, kui juhuslik on tegelikult meie koht võimuhierarhias.“ Lavastaja soovib muuta Šotimaa kuninganna Mary Stuarti ja Elizabeth I konflikti kahe naise psühholoogiliseks ja poliitiliseks duelliks, mitte pelgalt ajalooliseks draamaks. Lavastuse üks keskseid küsimusi on: kas on võimalik öelda, kumb kahest kuningannast on vaba? Kas need kaks naist suudavad näha teineteises inimesi, mitte üksnes poliitilisi funktsioone? Friedrich Schilleri tragöödias „Mary Stuart“ (1801) on konflikti ajalooliseks taustaks Inglismaa kuninganna Elizabeth I (1533–1603) võimu kindlustamine 16. sajandi teisel poolel: ta koondas enda ümber ustavaid toetajaid ja asus poliitiliste rivaalide vastu. Näidend algab pärast kohtuprotsessi, kui Mary Stuart (1542–1587) on juba surma mõistetud. Schiller toob näidendis silmitsi kaks rivaali, kes on ka sugulased. Ajalooliselt ei kohtunud nad kunagi. Mary Stuart lootis, et Elizabeth I vabastab ta siiski, kuid 1587. aastal hukati ta pea maharaiumisega.