Kui ma väike olin

„Täiskasvanu on keegi, kes teab kõike ja on kõik oma emalt õppinud” (Augustė, 6)

„Kool on hoone, kuhu ma käin igal argipäeval õppimas, et ma ei peaks hiljem tänavaid pühkima” (Laura, 10)

„Armastus on tunne. Näiteks siis, kui teise inimese kõrval on soe” (Justina, 11)

„Teater on lõbus ja huvitav muinasjutt, mida ma ise lugema ei pea” (Kamilė, 13)

„Kui me väikesed olime, ümbritses meid väga kummaline maailm. Kõik meie ümber olid nii suured ja tahtsid meilt midagi. Kui me veidi vanemaks saime, hakkasime koolis käima. Seal kogesime igasuguseid asju: sõprust, armastust, reetmist, rõõmu ja kadedust. Siis unistasime sellest, kelleks me suureks saades saame. Täiskasvanuks saades meenutasime lapsepõlve vigureid, seiklusi ja lugusid – lugusid, millest võiks saada lõbus ja huvitav raamat. Aga me pole kirjanikud, nii et otsustasime, et parem on see kõik läbi mängida. Nii sündiski lavastus „Kui ma väike olin”. (Eimantas, 29; Vesta, 30; Vaidotas, 38 – Keistuolių teatras’e näitlejad)”}、】【<lemma>