Lind, Pärt ja Ravel

Õhtu algab Arvo Pärdi teosega „Fratres“, mis on seatud keelpilliorkestrile ja löökpillidele. See on Pärdi üks ikoonilisemaid teoseid ning üks esimesi selgeid väljendusi tema enda kompositsiooniprintsiibist tintinnabuli’st – muusikakeelest, mida seostatakse tihedalt tema isikliku lähenemisega helile ja mis jätab harva kedagi külmaks. Heliline rännak jõuab tänapäeva suure mobiiltelefonide orkestri sisenemisega. Laval kohtume selle uue instrumendi virtuoosidega: suure noorterühmaga, kes esitab kaks Lindi teost – esmalt koos löökpillitrio ja seejärel dialoogis Norrlandsoperani puu- ja vaskpillirühmadega. Lind, kes kirjeldab mobiiltelefonide orkestrit kui traditsioonilise orkestri uut elektroonilist pillirühma, mängib ka analoogsüntesaatorit. Pärast vaheaega astub lavale kogu Norrlandsoperani sümfooniaorkester. Teise poole avab Raveli „Boléro“, mis on tuntud oma leidliku orkestratsiooni ja hüpnootilise korduse poolest – meloodia, millele vähesed suudavad vastu panna. Kuigi teos on nüüdseks üle saja aasta vana, mõjub see endiselt sama värske ja lummavana, tuues järk-järgult esile orkestri kogu värvipaleti. Selles seades saab „Boléro“ ka tänapäevase helilise varjundi: saksofonid, celesta ja harf on siin Lindi ettepanekul asendatud elektrooniliste helidega, mida esitavad mobiiltelefonide orkester ja analoogsüntesaator. Õhtu lõpeb Lindi uue teose maailmaesiettekandega sümfooniaorkestrile, mobiiltelefonide orkestrile ja analoogsüntesaatorile. Siin