Tuhkatriinu

Kas mäletate Tuhkatriinu lugu? Kurja kasuema, kes sunnib tüdrukut raskeid kodutöid tegema? Kuninga kutset ballile? Kõrvitsat, mis muutub tõllaks, uhkeid kuldseid rõivaid ja keskööl löövat kella, mis tühistab haldjast ristiema võlujõu. Ja kadunud maagilist kristallkinga ning kohtumist printsiga? See on lugu orvuks jäänud tüdrukust, kes hoolimata raskustest ning kasuema ja kasuõdede alandustest ja rõhumisest suutis õnne ja tunnustust oodata ning oma unistused teoks teha.

Tuhkatriinu uue tõlgenduse toovad lavale kauaaegne teatridramaturg ja lavastaja Nijolė Indriūnaitė ning kunstnik Aušra Paukštienė. „Lėlė“ teatri publik tunneb selle duo ära visuaalselt rikkalike ja vaimselt innustavate varjuteatrietenduste „Baltos pasakos“ ja „Sniego karalienė“ ning muusikaliselt mängulise nukulavastuse „Gėlių istorijos“ järgi, mis mõtiskleb nukukunsti keeles põhiväärtuste üle. Koos loovad kunstnikud laval maagilise aja tunde. Nagu ütleb lavastaja, on aeg maagiline siis, kui meie, inimesed, kohtume, tunneme end õnnelikuna ja aitame üksteisel seda kogeda.

See klassikaline Tuhkatriinu lugu, mis põhineb Nijolė Indriūnaitė näidendil „Stebuklingi bateliai“, kutsub noort publikut sukelduma maagilise aja otsingusse. Millal on aeg maagiline? Muinasjutulises karbis elavad miniatuursed tegelased tuletavad meile meelde, kui habras võib aeg olla ja kui kallis on üksteisega kohtumine.