Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi

Mis on tõeline ilu? Jutuvestjad ja nukunäitlejad kogu maailmas on püüdnud sellele küsimusele vastust leida aegade algusest peale. Kui küsisime võlupeeglilt, jutustas see meile imekauni loo ilusast, kuid kurjast kuningannast, ilusast ja heast Lumivalgekest ning armastusest, mis suudab võita kõige kurjemad loitsud ja nõidused. On olemas võlupeegel, mis peegeldab kõike just sellisena, nagu see tegelikult on. Milline peegel see on? Näitlejad vaatavad seda huviga ega näe peeglis iseennast, vaid õnnelikku kuningat ja kuningannat oma väikese tütre Lumivalgekesega. Kui kuninganna sureb, kaob pilt. Aga see vaid näib nii. Siis ilmub kass ja selgitab, et peegel on erakordne ning selles võib näha kõige maagilisemaid asju. Ja tõepoolest, peagi näeme uut kuningannat, kes igatseb olla neist kõigist kauneim, isegi kaunim kui imekaunis Lumivalgeke. Nii käsib ta kassil tüdruku metsas eksiteele juhtida. Lahked pöialpoisid tõttavad Lumivalgekesele appi. Seejärel võtab kuninganna appi kõige kurjemad loitsud, kuid need ei suuda midagi puhta ja süütu printsiarmastuse vastu — armastuse vastu, mis võidab kuninganna kõige kurjemad nõidused. „Kust see peegel tuli? Kas see jääb siia alatiseks?” mõtisklevad näitlejad. Kass selgitab, et peegel on maailm, mis peegeldab meid endid.