Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi

Mis on tõeline ilu? Jutuvestjad ja nukunäitlejad üle kogu maailma on püüdnud sellele küsimusele juba ammustest aegadest vastust leida. Kui küsisime võlupeeglilt, jutustas see meile imelise loo ilusast, kuid kurjast kuningannast, kaunist ja heasüdamlikust Lumivalgekesest ning armastusest, mis suudab võita kõige kurjemad loitsud ja nõidused. On olemas võlupeegel, mis peegeldab kõike sellisena, nagu see tegelikult on. Milline peegel see on? Näitlejad vaatavad seda huviga ja näevad seal mitte iseennast, vaid õnnelikku kuningat ja kuningannat oma väikese tütre Lumivalgekesega. Kui kuninganna sureb, kaob pilt. Aga ainult näib nii. Siis ilmub kass ja selgitab, et peegel on erakordne ning selles võib näha kõige maagilisemaid asju. Ja tõepoolest, peagi näeme uut kuningannat, kes igatseb olla neist kõigist kauneim, isegi kaunim kui imeline Lumivalgeke. Nii käsib ta kassil tüdruk metsas eksiteele juhtida. Heasüdamlikud pöialpoisid tulevad Lumivalgekesele appi. Seejärel kasutab kuninganna kõige kurjemaid loitse, kuid need ei suuda midagi puhta ja tõelise printsiarmastuse vastu – see armastus võidab kuninganna kõige kurjemad nõidused. „Kust see peegel pärit on? Kas see jääb siia igaveseks?” imestavad näitlejad. Kass selgitab, et peegel on maailm, mis peegeldab meid iseendale.