PÜHI MU PERSE

„Pühi mu perse“ (inglise keeles „Wipe My Ass“) on visuaalne, performatiivne objektiteatri lavastus, kus tualetid muutuvad poliitilise allegooria tegelasteks ning nende lugu räägib vastutusest, ükskõiksusest ja… kadunud Tualetist. Tualett on privaatne ruum. Tavaliselt on inimestel kodus tualett, mida saavad kasutada ainult nemad, nende leibkonnaliikmed ja külalised. Seetõttu tekib inimestel sageli oma tualetiga isiklik suhe. Nagu teada, näitavad uuringud, et inimesed ootavad palju tõenäolisemalt koju jõudmiseni, selle asemel et tööl häda teha. Samal ajal tegutsevad inimesed tualetis avalikus ruumis. Koguni 93 protsenti 18–29-aastastest kasutab tualetis olles sotsiaalmeediat. Kui suur osa internetis toimuvast poliitilisest arutelust algab tualetis? Oma privaatses, suletud tualetis aega veetes ning roojates ja urineerides arutavad kodanikud kogu maailmas inimõiguste, majanduse ja religiooni üle. Nad kommenteerivad artikleid poliitikute avalduste, korruptsiooniskandaalide ja tülide kohta. Nad kohutavad üksteist ähvardavate ohtudega, jälestavad parlamendiliikmeid, rõõmustavad, solvuvad ja kardavad. Nad teevad seda kõike, samal ajal kui ainult tualett saab neid kuulda ja tajuda, oodates, et keegi nende perse puhtaks pühiks. Siit algab ka lavastuse lugu. Ühel päeval situb tundmatu inimene häbitult ühe pere privaatsesse Tualetti. Ta teeb seda nii halvasti, et tualett sureb… Kuid ainus allesjäänud tunnistaja – Väike Tualett – ei anna kergesti alla. Viimase sendi eest sitameediumi palganud Väike Tualett püüab matustel välja selgitada, kes Tualetti sittus. Kas sitapea võib olla mõni kuulus Leedu poliitikategelane? Esietendus on kavas 19. novembril. Lavastus esitatakse inglise ja leedu keeles.