Kristina Steiblytė: „Kaitsja“

Mis juhtub inimesega, kui tuttav maailm kaotab oma reeglid? Kas metsast võib saada pelgupaik inimesele, kes on kogenud väärkohtlemist? Või on mets ise haavatud olend, kes otsib kedagi, kes kuuleks tema vaikust? „Kaitsja“ kutsub publiku rännakule läbi metsa, kus põimuvad tegelikkus, müüdid ja inimeste sisemised kogemused. Siin pole mets pelgalt rahu või pelgupaiga paik. See on inimtegevuse jälgedega ruum, kus leidub raiutud lagendikke, armistunud puid ja hääbuva elu jälgi. Samal ajal on see salapärane ala, kus tuttavad piirid hajuvad ning avaneb võimalus kogeda maailma teisiti. Lavastuse keskmes on tüdruku teekond kontrollist, võimust ja manipuleerimisest läbi imbunud maailmast metsa. Seal kohtuvad kaks haavatud olendit: inimene ja loodus. Nende kogemused hakkavad teineteist peegeldama ning nende ühine haavatavus pakub võimalust luua uus side, mis ei põhine jõul, vaid tundlikkusel, tähelepanelikkusel ja empaatial. Sellel teekonnal ilmub ka kaitsja kuju: keegi, kes jälgib, annab tunnistust, kaitseb ja jääb valvsaks eri maailmade piiril. Aga kes tegelikult keda kaitseb? Kas inimene kaitseb metsa või mets inimest? Kas mets võib meid päästa või peame selle mõistmiseks kõigepealt julgema seal eksida? Näitekirjanik Kristina Steiblytė arendas selle näidendi välja pärast seda, kui võitis LNDT ja selle rahvusvaheliste partnerite korraldatud Euroopa residentuuriprogrammi konkursi. Töö toimus residentuuride ajal Madridis, Zagrebis, Brüsselis ja Marseille’s.