Joël Pommerat: Punamütsike

Prantsuse keelest tõlkinud Akvilė MELKŪNAITĖ

Paulius Tamolė: „Pommerat’ „Punamütsike“ räägib väikesest tüdrukust ja tema üksindusest. Kas meie, lapsevanemad, mõtleme kunagi sellele, kui palju aega veedavad meie lapsed üksi, lähedaste tähelepanuta? Kuidas mõjutab üksindus last? Milline on üldjoontes laste ja vanemate suhe? Mida mõtleme laste iseseisvuse all? See muinasjutt räägib kolme põlvkonna kohtumisest. Siin suhtlevad tütar, ema ja vanaema. Meie hirme, komplekse või võõraid kehastab Hunt. Kõik see peitub selles autentses teoses, mille süžee lähtub algsest „Punamütsikese“ loost. Näidend on väga napp: seda lugedes mõistad, et selles on täpselt nii palju, kui vaja. Samal ajal jätab selle lakooniline ja täpne keel kujutlusvõimele palju ruumi. Kasvatan oma viieaastast tütart Elzėt; tema ongi minu Punamütsike. Ideed ja mõtted tulevad tema jälgimisest ja temaga koos veedetud ajast. Väikeste tüdrukute lood on jäänud samaks nagu vendade Grimmide ajal; muutunud on vaid kontekst. Sellest püüamegi etenduse kaudu publikuga rääkida. Kujutlen teatrit peredele. Lapsed tulevad ju lasteetendustele tavaliselt koos vanematega. Soovin väga, et nad kõik naudiksid teatris koos veedetud aega. Infoajastul on oluline, et välgukiirusel mööduv aeg teatris hetkeks peatuks. Samuti on oluline leida pärast etendust koht ja aeg, et lapsega edasi suhelda ning jagada mõtteid selle üle, mida nad nägid, tundsid, mõistsid ja õppisid.“

*Palun arvestage: etendus on interaktiivne ning lapsi kutsutakse etenduse ajal joonistama. Palun tulge riietes, mille määrdumist te ei pea probleemiks.

Joël Pommerat sündis 1963. aastal Rouenis. Alates 18. eluaastast tegutses ta kohaliku teatritrupi näitlejana ning 1986. aastal hakkas teatrile tekste kirjutama. Näitekirjaniku teoseid lavastatakse eri riikides üle maailma. Alates 2010. aastast töötas J. Pommerat Odéoni teatris ning ka Belgia Rahvusteatris. 2014. aastal kutsusid Philippe Quesne ja Nathalie Vimeux J. Pommerat’ Nanterre-Amandiers’ teatri kunstnike ühendusega liituma. J. Pommerat on pälvinud üle 15 riikliku ja rahvusvahelise auhinna. 2015. aastal sai ta oma draamateoste eest Académie française’i Grand Prix du théâtre’i ning 2016. aastal Euroopa Teatripreemia auhinna „New Theatrical Realities“.