Astrid Lindgren: Röövlitütar Ronja

Rootsi keelest tõlkinud Eugenija STRAVINSKIENĖ

Metsaga kaetud künkal, välgust pooleks lõhestatud lossis elab Ronja, röövlibande juhi Mattise perre sündinud tüdruk. Päevad mööduvad röövlitega mängides ja vanemate hellituste keskel, samal ajal kui lossimüüride taga ootab teda tutvumine võlumetsaga, kus elavad päkapikud, lendavad olendid ja muud erakordsed olendid. Mattis jälgib aga oma kasvavat tütart, lootes, et Ronja võtab temalt röövlibande juhi rolli üle. Nende argielu, mis on täis röövimisi, koosviibimisi ja laule, lõikab nagu järjekordne välgunool läbi uudis, et Mattise surmavaenlane Borka on oma kambaga lossi teisele poolele elama asunud. Röövlite juures elab ka Borka poeg Birk. Kui Ronja teda esimest korda näeb, tunneb ta, et Birk on täpselt selline väike inimene nagu tema ise, keda ta on alati igatsenud ja oodanud. Kuigi lapsed alguses, nagu nende vanemadki, võistlevad ja jäävad kangekaelselt oma seisukoha juurde, saavad nad seiklusi ja katsumusi jagades tasapisi sõpradeks. Nende salajane sõprus kujuneb proovikiviks nii lastele kui ka röövlibandele ning viib lõpuks kodust metsa põgenemiseni.

„Röövlitütar Ronja“ on kuulsa Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni (1907–2002) üks tuntumaid teoseid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 95 keelde. Astrid Lindgren pälvis mitukümmend auhinda, sealhulgas H. C. Anderseni medali – kõrgeima rahvusvahelise auhinna lastekirjanikele ja lasteraamatute illustraatoritele. Ta lõi sellised legendaarsed ja maailmakuulsad tegelased nagu Pipi Pikksukk, Karlsson ja Väikevend Lönneberga Emil.

„Ronja sündis sellest, et linnas elades igatsesin väga põlde ja sügavat metsa. Kõik algas sellest, et kujutlesin mäge ja selle otsas röövlilossi, mis äkitselt pooleks läks. „Missugused inimesed seal küll elavad?“ mõtlesin ma. Ahhaa, ühes röövliperes on tütar ja teises poeg. Nagu Romeo ja Julia. Alguses nad tülitsevad ja narrivad teineteist, kuid tasapisi saavad sõpradeks…“ ütles autor kord.

„Ronja on tüdruk, kes julgeb valida oma tee. Kuigi ta sarnaneb väga oma isaga, ei saa ta leppida isa maailmavaatega ega jääda tema lossi; ta peab ise kogema, mida tähendab sõprus, armastamine ja kaotus. Kodust vabadusse põgenenud lapsed mitte ainult ei kasva metsas suureks, vaid näitavad ka täiskasvanutele, et ainus viis tugevaks saada on õppida koos elama ja ühte hoidma. Minu arvates on Astrid Lindgreni teose õppetunnid tänapäeval uskumatult asjakohased ja olulised. Meie lavastus „Röövlitütar Ronja“ on muusikaline, vaimukas ja samal ajal sügavamõtteline täiskasvanuks saamise lugu,“ ütleb lavastuse režissöör ja dramaturgiline adapteerija Eglė Švedkauskaitė.

Lavastuses kõlab laul, mida esitab Muusikakooli „Ąžuoliukas“ 4. klassi poistekoor (kunstiline juht Vytautas Miškinis, koormeister Daiva Leipuvienė).

*** Alla 4-aastased lapsed piletit ei vaja, kuid neile ei eraldata saalis istekohta ning nad peavad istuma kaasas oleva täiskasvanu süles. (Palun esitage toimumiskohas lapse vanust tõendav dokument.) ***

Astrid Lindgreni õigused