See pole nii, nagu paistab

„See pole nii, nagu paistab“

Ingomar Vihmar: See lavastus on minu armastusavaldus teatrile. Hakkasin seda kirjutama rohkem kui kümme aastat tagasi, sest ma lihtsalt ei saanud teisiti. Minu kirglik suhe teatriga vajas lahtiseletamist. Iseendale. Et see südamelt ära saada.

Millest see räägib? Teatrist. Teatri tähendusest ja teatri tähenduslikkusest. (Elu mõttest ja elu mõttetusest.) Näitlejatest. Näitekirjanikest. Lavastajatest. Tavalistest inimestest. Jumalast.

Selles loos esitatakse palju küsimusi, kuid ühelegi neist ei anta vastust. See on täis paradokse, nagu teater minu arvates isegi. Uus meetod välistab eelmise, mis omakorda välistab sellele eelnenud meetodi – ja nii edasi. Kuni jõuame ringiga tagasi algusesse. Mitte midagi ei saa lõplikult uskuda ega sajaprotsendilise kindlusega teada. Kõigi narratiivide üle tehakse nalja. Isegi sõnade tähendus seatakse kahtluse alla.

Kumb on tegelikum – elu või teater? Millal on näitleja ehedam – kas siis, kui ta esineb, või siis, kui ta lihtsalt on?

Tekst uurib näitleja (inimese) hirme: ebaõnnestumise hirmu, eksimise hirmu, häbistatud saamise hirmu. Lühidalt – laval olemise hirmu.

See lavastus ei tea, mida ta tahab, kuid ta teab, et tahab midagi!

See, mis on päris, ei ole ohus. See, mis ei ole päris, ei eksisteeri.

Autor-lavastaja: Ingomar Vihmar
Kunstnik: Kristel Zimmer
Helilooja: Hendrik Kaljujärv
Valguskunstnik: Priidu Adlas

Laval: Juhan Ulfsak, Mari Abel, Ester Kuntu, Kristina Preimann, Karl Birnbaum, Markus Andreas Auling, Herman Pihlak ja Edgar Vunš

Esietendus 2. detsembril 2026.
Ligikaudne kestus: 2 tundi ilma vaheajata