Valguse arhitektuur

Osana oma terviklikust arhitektuurikäsitlusest kavandas Alvar Aalto sageli ka oma hoonetele valgustid. Aalto kõige viljakam kümnend valgustite kujundajana oli 1950. aastad, mil ta lõi eritellimusel valgusteid peaaegu kõigile enda projekteeritud avalikele hoonetele. Enamik valgusteid valmistati väikeses Helsingi töökojas nimega Valaistustyö Ky. Pereettevõtte omanik ja juht oli oskuslik meistermetallitööline ja elektrik Viljo Hirvonen (1916–1975). „Lampsepp Hirvonen”, nagu Aalto teda hüüdnimega kutsus, vajas prototüübi kiiresti valmis tegemiseks vaid Aalto umbkaudseid visandeid ja paari sõna disaineriga. Koostöös valminud kõige tuntumad lambid said oma välimust kirjeldavad nimed, näiteks Naeris, Mustikas ja Lendav taldrik. Ka mitmesuguseid muid Aalto hoonete metallosi valmistati Hirvoneni töökojas kahe aastakümne vältel. Aalto disainifilosoofia inspireerib jätkuvalt uusi põlvkondi ning Valaistustyö toodetud Aalto valgustitest on saanud hinnatud kollektsioneerimisobjektid. Näitus „Valguse arhitektuur” avab Aalto ja Hirvoneni koostööd esimest korda nii laiahaardeliselt. Näitus põhineb Valaistustyö Ky töökoja säilinud varal, mis anti 2009. aastal hoiule Alvar Aalto fondile ja kuulub nüüd fondi disainikogu lahutamatu osana selle koosseisu. Ulatuslik kogu sisaldab lambivorme, pooleliolevaid ja valmis lampe, Arteki kauplusevalikusse kuulunud uksekäepidemeid ja väikeseid esemeid. Lisaks on seal tööriistu, materjale ning disainiga seotud jooniseid ja dokumente.