KUSMIS SalvestatudKõik sündmused

13 lugu inimkesksest disainist

Originaalpealkiri: 13 tarinaa humaanista suunnittelusta

Millal
Reede 24.04.2026 – Pühapäev 10.01.2027Lahtiolekuajad: vaata algallikat.
Korraldaja
Aalto2
Hind
4–18 €
Piletid ja info
Lisa kalendrisse
Google CalendarOutlook
Salvesta
WhatsApp
Aalto2 -museokeskus, Alvar Aallon katu 7, JyväskyläAva KUSMIS-e kaardil

„13 lugu inimkesksest disainist“ käsitleb Alvar Aalto tuntumaid hooneid eri vaatenurkadest, millest mõned võivad olla üllatavad. Mida tegi Sotsiaalkindlustusameti peahoone oma klientide kinnastega? Miks on Jyväskylä ülikooli peahoones nii väikesed tualettruumid? Näitus heidab pilgu ka Sunilale ja uurib, kuidas Soome esimesest metsasisesest töölisasulast on saanud rahvusvaheliselt hinnatud puhkemajade sihtkoht. Need ja kümme muud Aalto objekti kuuluvad Aalto teoste sarja, mille kandmist UNESCO maailmapärandi nimekirja Soome praegu taotleb. UNESCO peaks oma otsusest teatama 2026. aasta suvel.

„13 lugu inimkesksest disainist“ loob dialoogi arhitekti kavatsuste ja hoonete kasutajate kogemuste vahel. Millise näo avab hoone oma elanikele, klientidele või patsientidele? Millist igapäevast keskkonda pakkus see peagi maailmakuulsaks saanud arhitektuur inimestele ehitamise ajal – ja milline on see tänapäeval?

**Alvar Aalto 13 tähtsat hoonet**

Sarja 13 objekti hulgas on sümboolse tähendusega ehitised, mis kajastavad Soome arengut Põhjamaade heaoluriigiks ja rahvusvahelise kogukonna liikmeks. Nende hulka kuuluvad Helsingis asuv Sotsiaalkindlustusameti peahoone kui „heaoluühiskonna peakorter“ ning Seinäjoki Aalto keskus ja Säynätsalo raekoda kui kohalike elanike vajadusi teenivad igapäevademokraatia keskused. Valmimise ajal oli Helsingis asuv Finlandia-talo maailmapoliitika lava. Kultuurimaja on 1950. aastatel rajatud Helsingi töölislinnaosa maamärk ja kõigi vaimse ning kehalise kultuuri harrastajate kogunemispaik. Paimio sanatooriumist sai eeskuju nii meditsiini ja psühholoogia arengusuundade arvestamisel kui ka arhitektuuri kasutamisel institutsioonina, mis toetab patsiendi elukvaliteeti ja ravi.

Kotkas asuv Sunila elamurajoon on varajane metsasuburb, mis näitas traditsiooniliste vabrikutööliste elamurajoonide kavandamisel uut suunda. Aalto ülikoolilinnak, mis on osa Jyväskylä ülikooli Seminaarinmäki linnakust ja millele anti 2022. aastal Euroopa kultuuripärandi märgis, esindab ühiskonna ja üksikisikute vaimse arengu võimalusi. Paljud Imatra elanikud oskavad nimetada Kolme Risti kirikut oma ristimis-, leeri- või laulatusekirikuna. Seal kohtuvad argi- ja pühad elu ning saavad teoks kogudusetöö mitmekesisuse ja kõigile ligipääsetavuse põhimõtted.

Arhitektide igapäevast töö- ja loomekeskkonda esindab kolm nimekirja kantud objekti. Munkkiniemis Helsingis asuv Aalto maja, mille Aalto arhitektidest abielupaar ehitas kodu ja kontorina, ühendab tänapäevase pereelu ja loomingulise töö. Aalto majast jalutuskäigu kaugusel asub Aalto stuudio. Selle arhitektuur toetab töökollektiivi õhustikku ja loob tööks võrdõigusliku keskkonna. Jyväskyläs Muuratsalos asuv eksperimentaalmaja säilitab Aaltode tellise, keraamiliste plaatide ja müüritisega tehtud katsetused. Metsiku looduse keskel asudes kasutab see maastikku osana oma arhitektuurist. Pori Villa Maireas, mille Aaltod kavandasid koduks oma sõpradele Maire ja Harry Gullichsenile, on sisekujundus ja arhitektuur lahutamatud.

Vaata algallikat

Info pärineb algallikast. Muudatusi kontrolli korraldajalt.

Andmed: Jyväskylän kaupunki · CC BY 4.0 · Tekst on masintõlgitud.