Churchill

„Olen valmis kohtuma oma Loojaga, kuid kas mu Looja on valmis katsumuseks minuga kohtuda, on juba iseasi,” ütles Winston Churchill (1874–1965), üks Suurbritannia silmapaistvamaid ja mõjukamaid riigimehi ning poliitikuid, talle omase eneseiroonia ja sarkasmiga. Ta mitte ainult ei joonud viskit ega suitsetanud Kuuba sigareid, vaid toetas omal ajal ka Euroopa Liidu ideed, võttis kasutusele mõiste „raudne eesriie” ning pälvis 1953. aastal Nobeli kirjandusauhinna rahvaid innustanud kõnede ja mälestuste eest. Ise end üles töötanud mees* – kokutavast poisist otsustavaks strateegiks, eitamata seejuures kunagi oma inimlikke nõrkusi. Ameerika näitleja ja näitekirjaniku Ronald Keatoni näidend „Churchill” (2015), mälestuste mosaiik, kutsub meid Winston Churchilli siseilma. Maalimiskirele andudes loob Churchill oma subjektiivse eluloo, kus ajalooraamatusse raiutud sündmuste kõrval on ka talle endale kallid intiimsed hetked. „Ronald Keatoni näidend on emotsionaalne lugu ajaloolisest isikust ja üksikisiku rollist globaalsete geopoliitiliste murrangute ajastul. Paralleelid tänapäeva sündmustega võimaldavad meil vaadata seda läbi ajaloo prisma. See on avatud vestlus poliitiku elutee lõpust, vanadusest ja sellest, mida ta poliitikas korda saatis,” ütleb lavastaja Reinis Suhanovs.