Üksildane lääs

Ühes Jumala poolt hüljatud Iiri külakeses vaidlevad kaks venda lakkamatult, vihkavad teineteist ja võitlevad surmani isegi kõige tühisemate asjade pärast. Kuigi keegi ei mäleta, millest vaen alguse sai, hakkavad vennad igal hommikul kohe pärast silmade avamist vaidlema, nagu oleks see nende töö. „Üksildane lääs” (1997), Iirimaal sündinud Briti näitekirjaniku ja stsenaristi Martin McDonaghi näidend, mida Lätis sageli lavastatakse, on autori Leenane’i triloogia viimane teos. „Mind paelus teema, kuidas kõige lähedasemad pereliikmed – vennad – elavad teineteise vihkamisest ja toidavad seda. Näidend on suurepäraselt kirjutatud, sest McDonagh suudab pinge äärmuseni kruvida. Kui tundub, et väljapääsu pole, ilmub äkitselt välja veider ja hullumeelne lahendus. McDonaghi kirjutamisstiili iseloomustab väga otsekohene keel – see on sünge, kuid samal ajal väga vaimukas ja naljakas ning räägib tegelikult päris palju ka sellest, kuidas meiegi Lätis üksteist sageli kohtleme. Pole vaja kaugelt otsida: autoroolis olles piisab sellest, kui ma jumal hoidku teist juhti kasvõi natuke häirin – tema vihapurse pole sugugi väiksem kui selles näidendis; ta võib isegi imestada, miks ma üldse sündisin!” tõmbab lavastaja paralleele.