Üksildane lääs

Ühes Jumala poolt hüljatud Iiri küla nurgas tülitsevad kaks venda lakkamatult, vihkavad teineteist ja võitlevad surmani ka kõige tühisemate asjade pärast. Kuigi keegi ei mäleta, millest tüli alguse sai, asuvad mõlemad niipea, kui silmad avavad, vaidlema, nagu oleks see nende töö. „Üksildane lääs“ (1997), Iirimaal sündinud Briti näitekirjaniku ja stsenaristi Martin McDonaghi näidend, mida Lätis sageli lavastatakse, on autori Leenane’i triloogia viimane teos. „Mind köitis teema, kuidas ühe pere kõige lähedasemad liikmed – vennad – elavad teineteise vihkamisest ja toidavad seda. Näidendi dramaturgia on imeline, sest McDonagh suudab pinge äärmuseni kruvida. Kui tundub, et väljapääsu pole, ilmub äkitselt müstiliselt pöörane lahendus. McDonaghi kirjutamislaadi iseloomustab väga otsekohene keel – see on sünge, kuid samal ajal väga vaimukas ja naljakas ning ütleb tegelikult päris palju ka selle kohta, kuidas meie Lätis üksteist sageli kohtleme. Pole vaja kaugelt otsida – näiteks autoroolis: hoidku jumal, kui ma teisele juhile natukenegi ebamugavusi valmistan, siis vallandub temas sama suur vihahoog kui selles näidendis – ta võib isegi imestada, miks ma üldse sündisin!“ tõmbab lavastaja paralleele.