Üksildane lääs

Ühes Iirimaa küla jumalast hüljatud nurgakeses tülitsevad kaks venda lakkamatult, vihkavad teineteist ja võitlevad elu eest isegi kõige tühisemate asjade pärast. Kuigi keegi ei mäleta, millest tüli alguse sai, asuvad nad igal hommikul kohe silmad avades vaidlema, justkui oleks see nende töö. „Üksildane lääs“ (1997), Iirimaal sündinud Briti näitekirjaniku ja stsenaristi Martin McDonaghi näidend, mida Lätis sageli lavastatakse, on autori Leenane’i triloogia viimane teos. „Mind köitis teema, kuidas kõige lähedasemad pereliikmed – vennad – hoiavad teineteise vastu viha alal ja toidavad seda. Kirjanduslikult on teos nii hiilgav, sest McDonagh suudab viia selle äärmuseni. Kui näib, et väljapääsu pole, ilmub ootamatult välja müstiliselt pöörane lahendus. McDonaghi kirjutamislaadile on omane väga otsekohene keel – see on sünge, kuid samal ajal väga vaimukas ja naljakas ning räägib tegelikult üsna palju ka sellest, kuidas meie Lätis sageli üksteist kohtleme. Pole vaja kaugelt otsida: autoroolis olles hoidku jumal, et ma teisele juhile vähimalgi määral ebamugavusi põhjustaksin – tema vihapurse poleks sugugi väiksem kui selles näidendis; ta võib isegi imestada, miks ma üldse sündisin!“ tõmbab lavastaja paralleele.