Üksildane lääs

Ühes Iiri küla jumalast hüljatud nurgakeses vaidlevad kaks venda pidevalt, vihkavad teineteist ja võitlevad kas või kõige tühisemate asjade pärast surmani. Ehkki keegi ei mäleta, millest tüli alguse sai, lähevad vennad igal hommikul kohe pärast ärkamist taas vaidlema, nagu oleks see nende töö. „Üksildane lääs” (1997), Iirimaal sündinud Briti näitekirjaniku ja stsenaristi Martin McDonaghi näidend, mida Lätis sageli lavastatakse, on autori Leenane’i triloogia viimane teos. „Mind köitis teema sellest, kuidas kõige lähedasemad pereliikmed – vennad – elavad teineteise vihkamisest ja toidavad seda. Kirjutatu on nii imeline, sest McDonagh suudab konflikti äärmuseni üles kruvida. Kui näib, et väljapääsu pole, ilmub äkki müstiline ja absurdne lahendus. McDonaghi kirjutamislaadi iseloomustab väga otsekohene keel – see on sünge, kuid samal ajal väga vaimukas ja naljakas ning räägib tegelikult üsna palju ka sellest, kuidas meie Lätis üksteisesse sageli suhtume. Näiteid ei pea kaugelt otsima – näiteks autoroolis: hoidku jumal, et ma teist juhti kasvõi natuke häiriksin, sest tema vihapurse pole siis sugugi väiksem kui selles näidendis – ta võib isegi imestada, miks ma üldse sündisin!” tõmbab lavastaja paralleele.