Churchill

„Olen valmis oma Loojaga kohtuma, kuid kas mu Looja on valmis katsumuseks minuga kohtuda, on iseasi,“ ütles Winston Churchill (1874–1965), üks silmapaistvamaid ja mõjukamaid Briti riigimehi ja poliitikuid, talle omase eneseiroonia ja sarkasmiga. Ta mitte ainult ei joonud viskit ega suitsetanud Kuuba sigareid, vaid propageeris omal ajal ka Euroopa Liidu ideed, võttis kasutusele mõiste „raudne eesriie“ ning pälvis 1953. aastal Nobeli kirjandusauhinna rahvaid innustanud kõnede ja mälestusteraamatute eest. End ise üles töötanud mees* – kokutavast poisist otsustavaks strateegiks, kes ei salanud kunagi oma inimlikke nõrkusi. Ameerika näitleja ja näitekirjaniku Ronald Keatoni näidend „Churchill“ (2015), mälestustest kokku pandud mosaiik, kutsub meid Winston Churchilli sisemaailma. Maalimiskirele vaba voli andes loob Churchill oma subjektiivse eluloo, kus ajaloo annaalidesse jäädvustatud sündmuste kõrval on intiimsed hetked, mis on kallid üksnes talle. „Ronald Keatoni näidend on emotsionaalne lugu ajaloolisest isikust ja indiviidi rollist üleilmsete geopoliitiliste murrangute ajastul. Paralleelid tänapäevaste sündmustega võimaldavad meil vaadata seda ajaloo vaatepunktist. See on avatud vestlus poliitiku elu lõpust, vanadusest ja sellest, mida ta poliitikas korda saatis,“ ütleb lavastaja Reinis Suhanovs.