Võlumägi

Tervistav mägiõhk, hingematvad vaated, külluslikud eined ja mõnus puhkus lamamistoolis? Rahvusvaheline Berghofi sanatoorium pakub seda kõike Šveitsi Alpide südames! Kui vaid suudaksite end kaitsta kopsuhaiguse eest, mis sõja eelõhtul mööda Euroopat levib. Ohtu aimamata saabub tulevane insener Hans Castorp Šveitsi kuurorti pärast ülikooli lõpueksameid taastuma ja oma haiget nõbu külastama. Ent rõdul lebades ja Šveitsi Alpide muinasjutulisi vaateid nautides ei oska ta aimatagi, et armub Dagestanist pärit patsienti ning satub kahe tsivilisatsiooni kokkupõrke keerisesse – kokkupõrge ei hävita üksnes talle tuttavat Euroopat, vaid näitab ka, et igast nakkushaigusest ohtlikum on inimese vaimne haprus.

Lavastus põhineb saksa kirjandusklassiku ja Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Thomas Manni samanimelisel romaanil. Romaani peetakse üheks 20. sajandi Euroopa tähtsaimaks kirjandusteoseks.

Lavastus pälvis 2024/2025. aasta „Spēlmaņu nakts“ auhinna kategoorias: Lavastus sai 2024/2025. aasta „Spēlmaņu nakts“ nominatsioonid kategooriates:

Lavastus valmis Borisi ja Ināra Teterevi fondi toetusel Valmiera teatri 2024/2025. hooajal.

Fondi toel jõudsid publiku ette 2026/2027. hooajal „Hirm ja viletsus Kolmandas Reichis“ (lavastaja Indra Roga); 2025/2026. hooajal „Kuri vaim“ (lavastaja Inese Mičule), „Medeia“ (lavastaja Reinis Suhanovs), „Sa saad minu omaks!“ (lavastaja Jānis Znotiņš) ja „Skroderdienas Silmačos“ (lavastaja Elmārs Seņkovs). 2024/2025. hooajal „Romeo ja Julia“ (lavastaja Inese Mičule), „Sinine“ (lavastaja Māra Ķimele), „Sprīdītis“ (lavastaja Reinis Suhanovs), „Neli valget särki“ (lavastaja Jānis Znotiņš) ja „Võlumägi“ (lavastaja Toms Treinis).

Teatri ja fondi sõprus sai alguse teatri sajandal juubelihooajal 2023/2024, mil lavale jõudis neli Läti draamaklassika teost: „Valmiera poisid“ (lavastaja Jānis Znotiņš), „Lesknaise poeg“ (lavastaja Viesturs Roziņš), samuti „Joosep ja tema vennad“ (lavastaja Inese Mičule) ning „Kadunud poeg“ (lavastaja Reinis Suhanovs), mis pälvisid erilist tunnustust nii publikult kui ka kriitikutelt.

Foto: Jānis Šatrovskis, Uģis Brālēns