Četri balti krekli

Kunst on alati olnud võimuga vastuolus ning kunstniku vabadusel on alati olnud piirid. Olenevalt ajastust muutub see, kui karmilt koheldakse neid, kes üle piiri astuvad. Laulude kirjutamine on Cēzars Kalniņši kirg, kuid ta satub konflikti kultuurikomisjoni liikme Anita Sondorega, kes peab Cēzarsi laule sündsusetuks ja nõuab seepärast nende tsenseerimist. Nende vaadete kokkupõrkesse kistakse ka Bella. Tema maailma ei saa mustvalgesse raami suruda, sest ta otsustab elada oma reeglite järgi.

Ajal, mil ühiskond polariseerub üha enam ning viljaka arutelu asemel kogeme teravaid ja agressiivseid sõnavahetusi, toob loominguline meeskond lavale Gunārs Priedese legendaarse näidendi „Trīspadsmitā“, mis inspireeris ka Rolands Kalniņši 1967. aasta filmi „Elpojiet dziļi“. Meeskond soovib kõnetada vähemalt 16-aastaseid noori, uurides eri vaateid esindavate tegelaste suhteid ning juhtides tähelepanu põlvkondadevahelise konflikti ajatu küsimuse juurde. Lavastuses kõlavad ka Imants Kalniņši laulud filmist „Elpojiet dziļi“ („Četri balti krekli“).

Lavastus valmis Boris ja Ināra Teterevi fondi toel Valmiera teatri hooajal 2024/2025.

Fondi toel jõudsid publikuni hooajal 2026/2027 järgmised lavastused: „Trešās impērijas bailes un posts“ (lavastaja Indra Roga).

Hooajal 2025/2026: „Ļaunais gars“ (lavastaja Inese Mičule), „Mēdeja“ (lavastaja Reinis Suhanovs), „Tu būsi mana!“ (lavastaja Jānis Znotiņš) ja „Skroderdienas Silmačos“ (lavastaja Elmārs Seņkovs).

Hooajal 2024/2025: „Romeo and Juliet“ (lavastaja Inese Mičule), „Zilā“ (lavastaja Māra Ķimele), „Sprīdītis“ (lavastaja Reinis Suhanovs), „Četri balti krekli“ (lavastaja Jānis Znotiņš) ja „Burvju kalns“ (lavastaja Toms Treinis).

Teatri ja fondi sõprus sai alguse hooajal 2023/2024, teatri sajandal juubeliaastal, mil lavale jõudis neli läti draamaklassika teost: „Valmieras puikas“ (lavastaja Jānis Znotiņš), „Atraitnes dēls“ (lavastaja Viesturs Roziņš) ning publiku ja kriitikute erilise tunnustuse pälvinud lavastused „Jāzeps un viņa brāļi“ (lavastaja Inese Mičule) ja „Pazudušais dēls“ (lavastaja Reinis Suhanovs).

Foto: Matīss Markovskis