Sprīdītis

1903. aastal palus Riia Läti Teater Anna Brigadere (1861–1933) tõlkida näidendi, mis sobiks kogu pere jõuluetenduseks. Kirjanik otsustas selle asemel kirjutada originaalteose ning suure menu osaliseks saanud Sprīdītis oli tema populaarsete muinasjutunäidendite seas esimene. Üle saja aasta on Brigadere lugu elurõõmsast, uudishimulikust ja omakasupüüdmatust suure südamega poisist inspireerinud uusi tõlgendusi. Aga kas süda on nagu väike teemantmuna? Oma veidi uinuva südame äratamiseks ja uhkuse taltsutamiseks peab Sprīdītis ületama kõikvõimalikke takistusi: valvama Tuuleema poegi, päästma metsas eksinud lapsed Lutaušise käest, kavaldama üle Sīkstulise ning viimaks alistama kuradi enda. Alles siis saab ta tasu: mõistmise, et õnn ei olnudki tegelikult kuigi kaugel.

Lavastaja Reinis Suhanovsi jaoks on Sprīdītis isiklik tagasitulekulugu. Tähelepanelikumad võivad märgata, et Suhanovsi Sprīdītis sobib hästi paari tema eelmise lavastusega Valmiera teatris, Blaumanise „Kadunud pojaga“ – kuid see on õnneliku lõpuga lugu. Erinevalt Krustiņšist leitakse Sprīdītis üles! „See on lugu täiskasvanuks saamisest ja lapse seiklusrikkast jõudmisest täiskasvanute maailma,“ ütleb lavastaja Reinis Suhanovs.

Lavastus esitati 2024/2025. aasta hooajal Spēlmaņu nakts auhinnale kategoorias [kategooriat pole täpsustatud].

Lavastus sündis Boris ja Ināra Teterevi fondi toetusel Valmiera teatri 2024/2025. aasta hooajal. Fondi toel jõudsid 2026/2027. aasta hooajal publikuni järgmised lavastused: „Hirm ja viletsus Kolmandas Reichis“ (lavastaja Indra Roga). 2025/2026. aasta hooajal: „Kuri vaim“ (lavastaja Inese Mičule), „Medeia“ (lavastaja Reinis Suhanovs), „Sa saad minu omaks!“ (lavastaja Jānis Znotiņš) ja „Skroderdienas Silmačos“ (lavastaja Elmārs Seņkovs). 2024/2025. aasta hooajal: „Romeo ja Julia“ (lavastaja Inese Mičule), „Zilā“ (lavastaja Māra Ķimele), „Sprīdītis“ (lavastaja Reinis Suhanovs), „Neli valget särki“ (lavastaja Jānis Znotiņš) ja „Võlumägi“ (lavastaja Toms Treinis).

Teater ja fond alustasid koostööd 2023/2024. aasta hooajal, teatri sajandal juubeliaastal, mil lavale jõudsid neli Läti dramaturgia klassikat: „Valmiera poisid“ (lavastaja Jānis Znotiņš), „Lesepoja“ (lavastaja Viesturs Roziņš) ning publiku ja kriitikute erilise tunnustuse osaliseks saanud lavastused „Joosep ja tema vennad“ (lavastaja Inese Mičule) ja „Kadunud poeg“ (lavastaja Reinis Suhanovs).

Foto: Matīss Markovskis