Üksildane lääs

Ühes Iirimaa küla jumalast hüljatud nurgakeses vaidlevad kaks venda lakkamatult, vihkavad teineteist ja võitlevad surmani isegi kõige tühisemate asjade pärast. Kuigi keegi ei mäleta, millest tüli alguse sai, asuvad nad iga päev niipea, kui silmad avavad, vaidlema, justkui oleks see nende töö. „Üksildane lääs” (1997), Iirimaal sündinud Briti näitekirjaniku ja stsenaristi Martin McDonaghi näidend, mida Lätis sageli lavastatakse, on autori Leenane’i triloogia viimane teos.

„Mind köitis selle juures teema, kuidas kõige lähedasemad pereliikmed – vennad – elavad teineteise vihkamisest ja toidavad seda. Draama on nii suurepärane, sest McDonagh suudab pinge äärmuseni kruvida. Kui tundub, et väljapääsu pole, ilmub äkitselt müstiliselt pöörane lahendus. McDonaghi kirjutamislaadi iseloomustab väga otsekohene keel – see on sünge, kuid samal ajal väga vaimukas, naljakas ja räägib tegelikult päris palju ka sellest, kuidas meie Lätis sageli üksteisega käitume. Pole vaja kaugelt otsida: autoroolis olles piisab sellest, kui ma teisele juhile kasvõi veidi ebamugavust valmistan – tema vihapuhang pole sugugi väiksem kui selles näidendis; ta võib vabalt mõelda: „Miks ma üldse sündisin?!“” Lavastaja tõmbab paralleele.