Mistras

Marius Ivaškevičiuse *Mistras* kutsub meid, nagu ka tema legendaarne näidend *Madagaskar*, vaatama kuulsaid ajaloolisi isikuid ebakonventsionaalsel moel ning mõtisklema Leedu rahvusliku identiteedi üle ilma klišeedeta. Näidendi keskmes on Adam Mickiewiczi elu ja saatus ning samuti „tõelise“ kangelase otsingud, keda me tänapäeval teadlikult või ehk alateadlikult igatseme. Tegevus toimub 1840. aastate Pariisis. Siin kujuneb pilt „eksootilisest“ Leedust — maast, kus „kõik on veel segamini, pole veel kristalliseerunud: Venemaa, selle sees Poola, Poola sees Leedu ja selle sees laevad, mis ootavad plahvatamist“; maast, kus inimesed tõstavad klaasi ja soovivad üksteisele „kirjanduses taas üles tõusta“ ning kus „kõik maad on võrdselt võõrad“. Nagu *Madagaskaris*, on ka siin tegelased haaratud utoopilistest ideedest ja projektidest ning teooriate loomise maaniast — teooriate, mis hämmastavad oma originaalsusega. Mistras on Leedu mõisnik Andrzej Towiański, kes kuulutas end prohvetiks ja Issanda esindajaks Maal ning asutas Pariisis sekti nimega „Jumala Asi“. Tema müstilised ideed köidavad täielikult vananevat Adam Mickiewiczi, kes otsib elule mõtet ja loomingulist uuenemist, kuid viivad lõpuks suure poeedi hukatusse. Rimas Tuminas lavastus, mis on täis lummavaid kujundeid ja sukeldab publiku tihedasse teatrimiljöösse, hõlmab veelgi enamat.