Pinocchio

Pinocchio on nutikas „nukusarnane“ olend, kes püüdleb vankumatult naudingute poole ja püüab vältida elu „ebameeldivaid“ ja „igavaid“ külgi. Lavastaja Šarūnas Datenise õhutusel ärkab ta ellu mitte Carlo Collodi muinasjutu aegadel ega tänapäeval, vaid lähitulevikus, kus tänapäeva tarbimisühiskonna, automatiseerimise ja võõrandumise probleemid on süvenenud. Ja kindlasti pole ta puust nikerdatud: ta pole puunukk, vaid tehisintellekti abil kokku pandud android. Sünnihetkest peale tunneb Pinocchio suurepäraselt oma õigusi ja vajadusi, kuid selleks, et mõista inimlikult olulisi asju, peab ta läbima pika ja ohte täis teekonna. Lõppude lõpuks pole sageli ka meile endile selge, mida tähendab tänapäeval hea inimene olla ja mis kõige tähtsam – kuidas selliseks saada. Hoolimata headest kavatsustest ei õnnestu meil sageli „õige“ plaani järgi tegutseda... Sellel keerulisel maailma avastamise teekonnal kuuleb publik Š. Datenise lavastuses esimest korda palju originaallaule, mille kõlapilt ulatub elektroonilisest muusikast ja mitterõimilisest värsist jazzi ja hiphopini. Lisaks on dramaturg Teklė Kavtaradzė esmakordselt kutsutud aitama põhjalikult ümber töötada C. Collodi klassikalise muinasjutu teksti ja kohandada seda tänapäevaga.