Esietendus! Proua Meier ja linnuke

Elasid kord härra ja proua Meier. Proua Meier muretses kõige pärast. Ta muretses ilma, katastroofide ja selle pärast, mis võib juhtuda. Tema kujutluses elas Murevari, kes manas alatasa esile katastroofilisi nägemusi, mistõttu püüdis ta kõike ette aimata, kontrollida ja end kõige eest kaitsta. Härra Meier elas hoopis teisiti. Ta võttis iga päeva rahulikult sellisena, nagu see tuli, ja kui maailm tundus liiga keeruline, süvenes ta teejoomise rituaali. Nii kulges nende elu nagu tavaliselt. Kuni ühel päeval ilmus nende aeda väike linnuke – Ciepukė. Sellest päevast peale hakkab Meierite maailm muutuma. Nende argipäeva tulevad mäng, üllatused, lähedus ja üha suurem armastus.

Wolf Erlbruch (1948–2022) oli saksa lasteraamatute autor ja illustraator ning üks tänapäeva lastekirjanduse silmapaistvamaid loojaid. Tema loomingut iseloomustavad filosoofilisus, peen huumor, eksistentsiaalsed teemad ja väga äratuntav käsitsi joonistatud kollaažistiil.

Tänapäeval, mil tulevikuärevus, ebakindlus ja pidevad ohud on paljude inimeste igapäevaelu osa, mõjub proua Meieri lugu eriti ajakohasena. Lavastus kõneleb võimalusest vabaneda lakkamatust hirmust teise inimesega ühenduse loomise, hoolimise ja armastuse kaudu. Ciepukėt kasvatades muutub ka proua Meier – ta õpib kontrollist lahti laskma ja avastab sisemise vabaduse. Armastusest saab jõud, mis aitab meil hirmust vabaneda ja annab meile tiivad.

Lavastuse loojad jagavad oma mõtteid:

„Lavastus tõelisest tundest, mis muudab, vabastab ja maalib maailma teistesse värvidesse...” (Lijana Muštašvili)

„Väikesed asjad iga päev – tee suure armastuseni elu vastu.” (Erika Gaidauskaitė)

„Lavastus tavaliste inimeste erakordsest elust.” (Karolis Butvidas)

„„Proua Meier” on minu jaoks tundlikkuse ja ärevuse piibel. Imeliselt õrn lugu meist igaühe käänulisusest ja ainulaadsusest. Sellest, et veidi kiivas, ebatäiuslik ja eripärane olemine ei ole puudus, vaid üks meie kauneimaid omadusi.” (Neringa Keršulytė)

„Lavastuses kustub piir tegelikkuse ja näilise tegelikkuse vahel märkamatult; unistused pole sugugi vähem tähtsad ega vähem tõelised kui meie igapäevaelu.” (Andrius Šiurys)

„See on lugu armastusest, mis annab tiivad.” (Justina Jukonytė)