Aladdin

ALADDIN — kahevaatuseline lasteballett. Libretto autor Serhii Kon. Esietendus: 29. oktoober 2022.

See salapäraselt vallatu ja elavalt idamaine lasteballett „Aladdin“ on loodud väljapaistva Ukraina helilooja Oleksandr Rodini muusikale. Kaunase Riiklikus Muusikateatris valminud lavastuse lõi sama Ukraina kunstiline meeskond, kes oli projekti juba 2021. aastal lavastanud Kiievi Munitsipaalses Akadeemilises Laste ja Noorte Ooperi- ja Balletiteatris, kuid sõja puhkemine Ukrainas peatas etendused.

Libreto, mille aluseks on muinasjutt raamatust „Tuhat ja üks ööd“ ning selle laiendatud versioonid filmides, kirjutas lavastaja ise, Serhii Kon. „Imed ja maagia toovad igapäevaellu vaimustavat imestust ja värve. See ballett viib lapsed põnevasse muinasjutumaailma, meenutab vanemale publikule nende lapsepõlve ning taastab usu sellesse, et kõik on võimalik,“ loodab lavastuse looja S. Kon.

Balletis põimuvad klassikaline ja nüüdisaegne koreograafia, eri stiilid ja tehnikad ning idamaise tantsu elemendid. „Aladdini“ inspiratsiooniallikate hulka kuulusid keskaegne araabia ja pärsia kirjandusklassika „Tuhat ja üks ööd“ ning tuntud filmide ja animatsioonide süžeed, mis põhinevad idamaistel lugudel.

Aladdini ja tema võlulambi lugu jõudis „Tuhande ja ühe öö“ Euroopa tõlgetesse tänu prantsuse orientalistile ja arheoloogile Antoine Gallandile (1646–1715). Ta lisas loo pärast seda, kui oli kuulnud seda Pariisi külastanud Süüria maroniidi kristlaselt ja rändurilt Hanna Diyabilt (u 1688).

Idamaine Aladdini lugu on paelunud põlvkondi, sest käsitleb olulisi moraalseid ja eetilisi teemasid: võimu- ja kasuiha, hea võitu kurja üle, tarkuse üleolekut kavalusest ja silmakirjalikkusest ning puhta südame jõudu. Balleti keskmes on Aladdini, Džinni, võluva Jasmine’i ja sultani asemele ning maailma valitsejaks saamisest unistava Jafari põimunud saatused — tegelased, kes elavad eri maailmades.